JUHTKIRI ⟩ Tootsi keelepeenar

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Riik peab ennast kehtestama ühtsele eestikeelsele haridusele üleminekul.
• Eestikeelse lasteaia käivitamist Narvas ei peaks edasi lükkama.
• Üleminekul eestikeelsele haridusele ei saa teha poliitilisi kompromisse.

Postimees on korduvalt toetanud kiiret ja otsustavat üleminekut ühtsele eestikeelsele haridusele (ja alusharidusele). Sama otsustavalt oleme nuhelnud neid institutsioone ja isikuid, kes üritavad sellest kõrvale hiilida ja protsessi mistahes ettekäänetega venitada. Natuke aega veel ja on sirgunud juba kaks eestivenelaste generatsiooni, kes oleks võinud koolis saada eestikeelset haridust. Siin ei ole enam mitte midagi oodata ega venitada. Eesti riik peab ennast kehtestama.

Muidugi oleks imelik, kui kõik kulgeks sellel korral viimaks ometi tõrgeteta ja plaanikohaselt. Kes meil siis sel korral kaikaid kodaraisse loobib või vedelaks lööb? Käesolevas Postimehes ilmunud Katri Raigi arvamusloost ilmneb, et uus Narva linnapea Jaan Toots lausus kolmapäevases intervjuus ERRile, et Narva vajab eestikeelse lasteaia käivitamiseks lisa-aastat. Pole vajagi ilmselt meenutada, et niisugune lisaaja jutt on muutunud juba venitamise klassikaks ning suures plaanis pole vahet, kas tegemist on teadliku vastutöötamisega või konkreetse linnapea sooviga meeldida volinikele, kes ta ametisse panid.

Postimees nõustub Katri Raigi öelduga, et nii asjad ei käi. Klassikud on sellistel puhkudel öelnud, et kui ei oska, siis õpetame; kui ei taha, siis sunnime. Eestikeelse lasteaia käivitamine Narvas ei ole midagi sellist, mida võiks veel aasta võrra edasi lükata.

Kuid see pole sugugi kõik. Nagu Priit Pullerits peagi Postimehes kirjutab, on haridusministeerium lõpetamas raha kokkuhoiu eesmärgil ainsat varase keeleõppe arendusprojekti, ehkki uuest õppeaastast nõuab Eesti riik kõigis lasteaedades ning üldhariduskoolides 1. ja 4. klassides õpetamist eesti keeles. Kui nii, siis kustkohast tulevad koolidesse oskused muukeelsete laste õpetamiseks riigikeeles?

Eestikeelse lasteaia käivitamine Narvas ei ole midagi sellist, mida võiks veel aasta võrra edasi lükata.

Kõnealuse projekti raames maksis haridusministeerium palgaraha kokku 190 eestikeelsele õpetajale, et need arendaksid muukeelsete laste eesti keelt. Projekti lõpetamise otsus saabus koolidesse mõned nädalad tagasi ootamatult.

Paratamatult tuleb nõustuda põhiteesiga, mida väljendas oma arvamusloos Postimehes Peep Kuld, Cleveroni ja ON24 asutaja, et Eesti teiseks riigikeeleks on kujunenud vaikimisi vene keel. On arusaamatu, miks me neid arenguid tolereerime. Igal pool Euroopas on nii, et eduka hakkamasaamise garanteerib kohaliku riigikeele valdamine. Põhimõte on lihtne: kui austad kohalikku kultuuri, austatakse ka sind.

Miks peaks Eesti olema teistsugune, iselaadi orjamentaliteediga? Loomulikult tuleb olla sõbralik välismaalaste vastu, kes õpivad eesti keelt ja ei oska seda veel korrektselt. Kuid tuleb nõudlik olla nende suhtes, kes ei ilmuta vähimatki soovi keelt omandada. Ning sallimatu tuleb olla riigi või omavalitsuste järjekindlusetuse suhtes, mis puudutab eestikeelsele haridusele üleminekut. See ei ole «poliitiliste kompromisside» koht.