JUHTKIRI ⟩ Oleme maailma parimad

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts

​Võib-olla on mõned lugejad kuulnud toredat lugu, kuidas esimese eesti koolmeistrite kooli asutanud Bengt Gottfried Forselius viis 1686. aastal kaks paremat õppurit Rootsimaale, et kummutada pahatahtlikke väiteid eestlaste tuimuse ja rumaluse kohta. Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri pääsesid kuningas Karl XI audientsile, demonstreerides kuningale oma lugemisoskust. Kuningas jäi oskustega igati rahule, andis kummalegi poisile kuldraha ja käskis Forseliusel tegevust jätkata.

Sellel õndsal Rootsi ajal sai alguse eesti kool, mis on tormides ja tuultes püsinud tänaseni. Keegi ei saa väita, et eestlased oleksid tuimad ja rumalad, kui võtta ette rahvusvahelise PISA testi uued tulemused. Võrreldes teiste OECD riikidega oleme koondsummat arvestades neljandal kohal ning meid edestavad vaid Singapur, Jaapan ja Lõuna-Korea, mis pole ime, arvestades sealset ülimat pühendumust haridusele.

Rootsi, meie kunagine imperiaalne emamaa, on jäänud meist märkimisväärselt tahapoole ning meist veelgi tagapool on Läti ja Leedu. Karl XI kuldrahad on läinud asja ette: meenutame veel kord, et Rootsi ajal loodi talurahvakoolide võrk ning Balti provintsid koos Poola ja Soomega moodustasid hilisemas Vene impeeriumis piirkonna, kus talupojad oskasid lugeda ja isegi kirjutada, samuti rehkendada. Selles tuleb näha meie hilisema riikluse ja edu alussambaid, kuna elanikud ei moodustanud ühtset harimatut massi. Venemaa ei osalenud seekord uuringus üldse.