Gerli Helene Gritsenko ⟩ Väärteokaristus või halduskaristus?

Gerli Helene Gritsenko, Soraineni advokaat. Foto: Erakogu

Suur vastasseis kavandatavas konkurentsiseaduse eelnõus tuleks lahendada väärteomenetlusena, sest muidu võime olla tunnistajaks õiguseksperimendile, mis kahjustab Eesti ärikeskkonda ja mille maksavad kinni maksumaksjad, leiab Soraineni advokaat Gerli Helene Gritsenko.

Esmaspäeval, 6. novembril toimus Konkurentsiameti 30. aastapäeva konverents, kus ühes paneelis arutati juba kurikuulsaks saanud konkurentsiseaduse eelnõu. Eelnõuga soovitakse üle võtta eurodirektiiv ECN+ ja selleks luua Eesti õiguskorda täiesti uus halduskaristuste süsteem. Arutelu osavõtjate tase oli kõrge ja autoriteetne – arutelus osalesid Euroopa Kohtu kohtujurist Priit Pikamäe, Õiguskantsleri Kantselei vanemnõunik Liina Lust-Vedder ja endine Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner.

ECN+ direktiivi ülevõtmine on Eestis juba aastaid veninud ning konkurentsiseaduse eelnõu kütab kirgi nii õigusekspertide kui ka ettevõtjate hulgas.

Miks? Justiitsministeerium on eelnõus ette näinud uue haldusmenetluse selle asemel, et kasutada konkurentsiõiguse rikkumiste uurimiseks väärteomenetlust. Eelnõu autorite arvates võimaldaks selline lahendus konkurentsiõiguse rikkumise eest lihtsamalt karistada. ECN+ direktiiv tuleb aga üle võtta, selles osas on kõik ühel meelel. Küsimus on aga, kuidas.

Panelistid keskendusid lahenduste otsimisele. Eelnõu vastuvõtmiseks tuleb otsustada, kas konkurentsiõiguse rikkumisi hakata menetlema haldusmenetluses või väärteomenetluses.

Laiem õigusavalikkus, sh Eesti Advokatuur, tunnustatud õiguseksperdid ja Tartu Ülikooli professorid jagavad seisukohta, et haldusmenetlus ei ole sobilik selleks, et hakata määrama karistusõigusele omaseid ülikõrgeid trahve, kus trahviähvardusel on isik kohustatud esitama ametnikule tõendid, mille alusel saaks teda süüdi tunnistada.

Haldusmenetluse pooldajad leiavad, et väärteomenetluses tuleks teha põhimõttelisi muudatusi, et konkurentsialaste rikkumiste eest trahve määrata.

Kuidas lahendada olukord, kus vastanduvad põhiseaduslik vaikimisõigus ja trahviähvardusel kaasaaitamiskohustus?

Keegi panelistidest ei välistanud võimalust, et direktiivi saab üle võtta ka väärteomenetluse kaudu. Näiteks Priit Pikamäe sõnul tuleks selleks kaaluda, kui palju karistusõiguse üldosas näha ette erisusi. Kõige paremini võtab selle arutelu kokku Markus Kärneri tabav järeldus, et karistamine ei peagi lihtne olema.

1. novembril jõustus karistusseadustiku redaktsioon, mis koos teiste seaduste muudatustega teeb võimalikuks direktiiviga ette nähtud karistuste kohaldamise väärteomenetluse kaudu. Seetõttu esitasin panelistidele küsimuse, kas eelnõus ei peaks arvestama asjaoluga, et nüüdseks on tõenäoliselt Eestis väärteomenetlus kohandatud Euroopa Liidu trahvide ülevõtmisele sobivaks. Õiguskantsleri vanemnõunik pidas seda heaks lahenduseks ja arvas, et üle tuleks vaadata jõustunud seadusmuudatused ja hinnata, millised muudatused väärteomenetluses lisaks vajalikud on.

Kuidas edasi?

Neljapäeval, 9. novembril esitas justiitsministeerium eelnõu valitsusele. Õiguskantsler on juba varem avalikult väljendanud, et kui konkurentsialaste rikkumiste eest hakatakse karistusi määrama haldusmenetluses, pöördub õiguskantsler Riigikohtu poole. Sama kordas paneelis ka õiguskantsleri vanemnõunik. Järelikult, kui Vabariigi Valitsus ja Riigikogu liiguvad haldusmenetluse lahendusega edasi, siis ei pruugi eelnõu vastuvõtmine tähendada ECN+ direktiivi ülevõtmist, vaid viib teadmata pikkusega põhiseaduslikkuse vaidluseni, mil Euroopa Liidu trahvid edasi tiksuvad.

Seega ootavad meid õigusmaastikul põnevad ajad. Loodetavasti võtab Vabariigi Valitsus arvesse lahendust, mida pakuti Konkurentsiameti konverentsil – võtta direktiiv üle väärteomenetlusse. Vastasel juhul võime olla tunnistajaks õiguseksperimendile, mis kahjustab Eesti ärikeskkonda ja mille maksavad kinni maksumaksjad.