KAIRE UUSEN ⟩ Ega humanitaar pole loll! Ka temast võib saada insener

Kaire Uusen. Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES/PM/SCANPIX BALTICS

Kui liiga paljud noored valivad kitsa matemaatika või lasevad end meelitada «humanitaaria hullutavale teele», tähendab see ülikoolidele vähem reaalteaduste tudengeid ning Eestile aina süvenevat inseneride, arstide jt spetsialistide põuda. Mida saaks selle vältimiseks ära teha, kirjutab kolumnist Kaire Uusen.

Sattudes aastal 2023 keskealiste või ka juba eakamate kirjanike-kunstnike-keeleinimeste seltskonda, võite siiralt imestada, kui paljud neist olid kooliajal ka matemaatikas, füüsikas või keemias üsna tugevad. No kui mitte viielised, siis vähemalt kolme-neljalised. Viimast pigem põhjusel, et neid huvitasid lihtsalt kunst või muud humanitaarained rohkem ning selle peale läks kogu energia. Teine võimalus, et õpetaja oli kehv. Kui kooli oleks sattunud mõni mõjus ja laia haardega matemaatik või keemik, võiks mõnigi kirjanik või muusik olla täna hoopis tehnikaülikooli vilistlane, kelle leiaks luuleõhtu asemel keemialaborist.

Hiljuti tunnistaski üks keemiateadlane, kelle artikleid on lust lugeda, et keskkoolis oli ta lemmikaineks eesti keel ja kirjandus ning esimene eelistus ülikooli minnes ajakirjandus. Kuidagi aga läks nii, et ta valis siiski keemia, sest tugev oli ta ka selles. Ja nüüd on ta tunnustatud tippteadlane!