JAAN ARU ⟩ Tehisaru kasutamine nõuab aru

Tehisintellekt pani kuningas Charles III tantsima ja see tuli tal päris normaalselt välja, kuigi üht-teist on sellel pildil imelikku ka, näiteks kuninga käed. Foto: TSENTR

Tehisaru muudab maailma ja haridussüsteemi. Mis võiks olla Eesti roll nende uute tehnoloogiate arendamises ja kasutuselevõtus? Isegi kui oleme digiriik, siis Eesti eesmärk omaette pole see, et tal oleks eriti äge ja võimas tehnoloogiline lahendus ka hariduse jaoks, kirjutab neuroteadlane ja aju-uurija Jaan Aru.

Eesmärk on pigem, et kooli lõpetavad lapsed oleksid valmis tuleviku jaoks ja oskaksid mitte ainult tehnoloogiat kasutada, vaid ka uusi tehnoloogiaid välja mõelda. Eesmärk pole mitte riik, kus kõik kasutavad nutividinaid, vaid riik, kus inimesed on nutikad. Ja seda ei pruugi saavutada mitte igal pool ja alati tehnoloogiat kasutades, vaid pigem rõhutades teatud oskuseid, teadmisi, väärtuseid ja hoiakuid, mis võimaldaksid tehnoloogiat õigesti kasutada.

Toome ühe näite, mis loodetavasti aitab edasi mõelda. Auto on kasulik ja igapäevane tehnoloogia. Aga auto on kasulik tehnoloogia mitte ainult tehnoloogilistel põhjustel, vaid ka seetõttu, et auto juhtimise õigus on seotud teatud oskuste ja kogemustega. Autojuhiload võib saada alles teatud vanuses, alles siis, kui on käidud autokoolis, kus on neid oskuseid ja hoiakuid õpitud, ja tehtud eksamid. Algajal juhil on tähiseks roheline vahtraleht. Kiiruseületamine viib trahvini. Juhtimisõigus võidakse ka ära võtta. Kui autot kasutab inimene, kellel neid oskuseid ja kogemust ei ole, siis võib kasulik tehnoloogia olla hoopis kahjulik.