KERSTI KALDMÄE ⟩ Õpetajad saavad taas petta

Koolitahvel. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Selle aasta eelarve koostamisel tuli õpetajatele n-ö rõõmusõnum: te olete ainukesed, kelle palka riigisektoris tõstetakse. Õpetajate miinimumpalk pidi tõusma 1,7 protsenti ja palgafond kokku 4,3 protsendi võrra. Aga miks õpetajad ei rõõmusta? küsib Jüri gümnaasiumi matemaatikaõpetaja ja Eesti Haridustöötajate Liidu liige Kersti Kaldmäe.

Räägime arvudest. Praegu on õpetaja miinimumpalk 1749 eurot ja järgmisel aastal oleks 1778 eurot, tõus on «lausa» 29 eurot. Kas see on summa, mille üle saab haridusminister tunda töövõitu? Pigem tunneb õpetaja, et teda on jälle petetud. Sellega ei anna me noortele signaali, et tulgu õpetajaks õppima. See näitab pigem, et riigivalitsejad ei saa ikka veel aru, et haridus on pea ees kuristikku kukkumas.

Võtame teise arvulise näitaja: palgafondi tõus 4,3 protsenti. Räägitakse õpetajate arvestuslikust keskmisest (tihti jäetakse ajakirjanduses sõna «arvestuslik» ära), sel aastal 2048 eurot, järgmisel 2136 eurot. Arvestuslik keskmine on summa, mille riik eraldab iga arvutusliku õpetaja ametikoha kohta KOV-le. Seda summat vaadates võiks rahul olla, aga üldjuhul see summa õpetajani ei jõua. Riik annab raha omavalitsustele, omavalitsustel on õigus otsustada, kas jaotavad ise selle summa oma koolide vahel või annavad selle õiguse koolijuhtidele.