/nginx/o/2022/05/27/14580772t1h0b3e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/07/27/15483907t1hcabb.jpg)
- Venemaa patriarhaadi ründamisest on saanud kuritegu.
- Putinism püüab vastanduda globalismile ja multikultuursusele.
- Ka Ukraina sõja alustamisel oli ilmne sooline alltekst.
Putinism võrdub tagurliku ühiskonna reaktsiooniga globalismile, soorollide muutumisele ja perekonna transformatsioonile, leiab kirjanik ja politoloog Sergei Medvedev. «Meeste riik» on teatud mõttes kui teine pool õõvases yin ja yang’is sama autori varasemale esseele «Vene «emake kodumaa» on osutunud mõrtsukast võõrasemaks».
Lõpuks ometi kõlas see ka ametlikult ja kohtu poolt väestatuna: «Venemaal valitseb androtsentriline ühiskondlik kord ja selle vastu võitlemine on kuritegu.» Tegu on tsitaadiga «komplekssest destruktoloogilisest ekspertiisist», mis tehti seoses teatrialase kriminaalasjaga, kus dramaturg Svetlana Petritšuki ja lavastaja Jevgenia Perkovitšit ähvardab süüdimõistmine terrorismi õigustamise paragrahvi alusel 2020. aasta näidendi «Finist Jasnõi Sokol» eest, mis kõneleb vene neidudest, kes armuvad islamistidesse.
Lisaks «islamismi ja džihadismi ideoloogiale» leidis ekspertiis näidendist «radikaalse feminismi tunnuseid» ja tollesama võitluse Vene androtsentrilise korraga. Süüdistatavad on saadetud kaheks kuuks eeluurimisvanglasse. Nende süüdimõistmise korral ähvardab neid viis kuni seitse aastat vangistust.
Kohtuekspertiisid on Venemaal kapriissed asjad, neid viivad läbi spetsiaalselt valitud vähetuntud, julgeolekuorganite leival olevad eksperdid ning pärast «Laodikeia ja Trullanumi kirikukogu reegleid» Pussy Rioti 2012. aasta kriminaalasjas pole enam millegi üle imestada – ei destruktoloogia libateaduse ega usundiloolase-islamofoobi Roman Silantjevi üle. Samas on kõnealused dokumendid huvitavad, sest neis lobisetakse välja – samuti nagu kadunud Vladimir Žirinovski sõgedates sõnavõttudes – olulisi asju, millest saab seejärel riiklik poliitika. Antud juhul feminismi ekstremismiga võrdsustamine (meenutaks, et tänavu aprillis esitas riigiduuma saadik Oleg Matveitšev seaduseelnõu, mis tunnistab feminismi ekstremistlikuks ideoloogiaks) ja juriidiline tunnistus meeste põhjapaneva rolli kohta Venemaal.
/nginx/o/2019/08/16/12471812t1h7e68.jpg)
See, et Venemaal ruulib patriarhaat, pole kellelegi saladus, ent tundub, et esmakordselt on nii siiralt ja otsesõnu välja öeldud, et see on põhjapanev ja selle ründamine on kuritegu. Tegelikkuses on naiste diskrimineerimine Venemaal süsteemne, struktuurne ja hädavajalik, et funktsioneeriks putinlikul ajastul taastekkinud traditsiooniline riik ja ühiskond.
Naisi diskrimineeritakse töökohal (kus nad saavad sarnase töö eest meestest 30 protsenti vähem palka), kodus (kus nad töötavad iga päev keskmiselt neli-viis tundi meeste poole tunni vastu), igapäevaelu rituaalides, vene keeles endas, kus sõnad «naisrežissöör» ja «naislavastaja» kutsuvad publikus esile protesti, ja sotsiaalmeedias muutuvad arutelud vaba teatri küsimuses tüütavateks vaidlusteks feminitiivide üle.
Tegelikkuses on naiste diskrimineerimine Venemaal süsteemne, struktuurne ja hädavajalik, et funktsioneeriks putinlikul ajastul taastekkinud traditsiooniline riik ja ühiskond.
Eraldi valus teema on koduvägivald Venemaal. Täpsed andmed on teadmata, peidetud politsei ja meditsiini statistikasse ning jäänud avaldamata – alates 14 000 tapetud naisest aastas siseministeeriumi andmetel (keskmiselt üks mõrv iga 40 minuti järel) kuni 16 miljoni naiseni, kes inimõiguslase Aljona Popova sõnul kannatavad koduvägivalla käes. Koduvägivallavastane seadus, mis oleks väljaande Vjorstka sõnul pidanud riigiduumasse jõudma 2019. aasta lõpus, sai blokeeritud patriarh Kirilli ja Putini hingekarjase metropoliit Tihhoni (Ševkunov) poolt ning aktiivse meediapoolse toetuse saatel, mida korraldas «õigeusklik oligarh» Konstantin Malofejev. Sellest ajast alates on – esmalt pandeemia, siia aga Ukraina sõja ajal – koduvägivalla tase Venemaal märgatavalt tõusnud.
Õigupoolest võib kogu Putini valitsemisaega vaadelda kui patriarhaadi ja traditsioonilise võimuhierarhia revanši ning suurlinnades, kaasaegses kultuuris ja uues põlvkonnas tärganud emantsipatsioonivõrsete vastast vägivalda ning allasurumist. Putinism võrdubki traditsioonilise ühiskonna reaktsiooniga globalismile, pluralismile, multikultuursusele, soorollide muutumisele ja perekonna transformatsioonile.
Vastusena käidi välja ristisõda ühes «alustaladega» – ühes domineeriva maskuliinsuse, meessõdalase kuju ning perekonna ja lapsesaamise fetišeerimisega, ühes homoseksuaalsuse põlastamise ja fallilise kultusega (rakettide demonstreerimine). See on asetunud Venemaal levinud kriminaalse eetika pinnasele, mis sisaldab hüsteerilist homofoobiat. Sarnaselt paljude diktaatoritega on Putin leidnud homofoobias ja perekonnakultuses kullasoone ning rahvusliku idee paleuse: kui küsida tänaval tavainimeselt, mille nimel Venemaa täna sõdib ja kannatab, saab vastuseks tõenäoliselt, «et ei sõlmitaks homoabielusid» ja «et ei oleks lapsevanem number ühte ja lapsevanem number kahte».
/nginx/o/2019/08/16/12471908t1h45b1.jpg)
Probleem on ka Putini enda kuvandis. Tuumarelvaga üliriigi eesotsas on ilmselgelt toksilise maskuliinsusega jõuametkonna esindaja, kes kujutab endast püüdlikult juba kolmandat kümnendit oma põhivalija – riigieelarvelistel kohtadel töötavad 50+ vanuses naised – ja suure osa globaalse auditooriumi jaoks – toosama välismaa pealinnas töötav folkloorne «taksojuht-putinist», kes igatseb «kangelastejärgse ajastu» pehmete liberaalsete poliitikute taustal mehe sõna ja tegude järele – alfaisast, ideaalset meest. Sellest ka Putini kõnes esinevad blatnoiväljendid, fotosessioonid hävitaja kabiinis, torpeedokaatri pardal või palja torsoga kalastamas, sellest ka lääne ahistamisvastase võitluse hukkamõistmine ühes meestepoolse vägivalla õigustamisega (kuulus «võimas mees, me kõik kadestame teda» seoses Iisraeli endise presidendi Moshe Katsaviga, keda süüdistati vägistamises). Maailmapoliitikas oli talle sobiv paariline Donald Trump – on palju fotosid, kus nad istuvad toolidel kõrvuti klassikalises manspreading-poosis, jalad harkis.
Nüüd on patriarhaalne Vene riik toksilise ahistajaga eesotsas vallandanud oma meheprivileegide säilitamiseks kuritegeliku sõja Ukrainaga. Sel sõjal on ilmne sooline alltekst: vene patriootilises diskursuses positsioneeritakse Ukrainat kui «nooremat õde» või «truudusetut naist», keda on tarvis pere rüppe tagasi tuua.
Ideoloogiline konstrukt muutub vägivallaorgiaks: lisandub tunnistusi 8–80-aastaste ukrainlannade vägistamise kohta vene sõdurite poolt. «Sa vägista ukraina eitesid, aga kasuta kaitsevahendeid!» soovitab vene dessantniku naine kinnipüütud telefonivestluses naerdes. Venemaa nõrgenev mehejõud on endale ootamatult kokku põrganud tugevneva noore vastasega ning tungib raevus tsiviilisikute, kaitsetute naiste ja laste kallale.
Sel sõjal on ilmne sooline alltekst: vene patriootilises diskursuses positsioneeritakse Ukrainat kui «nooremat õde» või «truudusetut naist», keda on tarvis pere rüppe tagasi tuua.
Kui näete Jevgeni Mololetka fotosid purukspommitatud Mariupoli sünnitusmaja surmavalt haavatud sünnitajast, keda vabatahtlikud päästjad kannavad kanderaamil ja kes püüab katta oma kõhtu, mille all on verine tomp, kui näete Butšas tehtud fotol okupantide poolt tapetud naise kätt, mille küüntel on säilinud värske maniküür, kui näete aastase lapse keha, mida päästjad kannavad välja Slavjanskis Vene raketi Kalibr poolt ülestõusmispühal purustatud maja varemeist (poiss on veel elus, aga sureb peagi) – teadke, et nad kõik tappis androtsentriline riik, mis kannab nime Venemaa Föderatsioon.
Paar aastat tagasi, veel enne sõda, lahvatas Venemaal skandaal seoses liikumisega «Meeste riik», mida vedas blogija Vladislav Pozdnjakov. See liikumine tegeles naiste ja LGBT inimeste kiusamise ja jälitamisega. 2021. aasta oktoobris kuulutati see Nižegorodski oblastikohtu poolt ekstremistlikuks ja Vene territooriumil keelustuks. Pozdnjakov ise pages Montenegrosse, pidas veel mõnda aega samanimelist Telegrami-kanalit, ent tänaseks on selle tegevus raugenud. Selle järele polegi vajadust: kogu Venemaa on muutunud surmakülvavaks «meeste riigiks».
Tõlkinud Teet Korsten