:format(webp)/nginx/o/2023/07/04/15435136t1h4ffc.jpg)
/nginx/o/2023/06/19/15402276t1h19b3.jpg)
- Head haridust on võimalik omandada nii 21 õpilasega koolis kui ka 251 õpilasega koolis.
- On valla otsustada, kas pidada ülal ühte 250 õpilasega kooli või kümmet 25 õpilasega kooli.
- Ühestki seadusest ei tulene kellelegi õigust eeldada, et senist koolivõrku ei muudeta.
Avaldame Tallinna ringkonnakohtu kohtuniku Virgo Saarmetsa vastulause Postimehe ajakirjaniku Andrus Karnau artiklile «Kui kohtunik hakkas koolimaja ehitama».
Oluline on alustada tõsiasjast, et kohus ei ole otsustanud sulgeda ühtegi kooli Lääneranna vallas ega ka mujal. Metsküla Algkooli sulgemise alates 31. augustist 2023 on otsustanud Lääneranna vallavolikogu 24. märtsi 2023 otsusega. Kooli sulgemine ongi volikogu otsustada.
Sel nädalal tühistas Tallinna ringkonnakohus üksnes halduskohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse, millega oli Metsküla kooli sulgemise otsuse kehtivus ajutiselt peatatud. Sama on toimunud Virtsu kooli puhul, kus vald ei ole siiski otsustanud sulgeda kooli tervikuna, vaid näinud ette, et senine põhikool jätkab sügisest 4-klassilise koolina.
Ringkonnakohus andis esialgse hinnangu, et vald on otsuse tegemisel jäänud seadusega antud kaalumisruumi piiridesse ning seetõttu ei oleks kavandatud ümberkorralduste tegemise keelamine kohtumenetluse ajaks õigustatud.
Lääneranna vald on veenvalt selgitanud, et olemasoleva koolivõrgu senisel kujul ülalpidamine ning samal ajal valla kõigi üldhariduskoolide (s.o Koonga, Kõmsi, Lihula, Lõpe, Metsküla, Varbla, Virtsu) õpilastele kvaliteetse hariduse pakkumine on muutunud vallale üle jõu käivaks.
Kohtunik ei saa muuta seaduse nõudeid ega võtta endale otsustusõigust koolivõrgu kujundamisel.
Avalikes huvides (mida ei tohi samastada avalikkuse arvamusega või huviga) on see, et kõigile Lääneranna valla lastele oleks tagatud kvaliteetse põhihariduse omandamise võimalus. See eeldab kindlasti kõrgelt kvalifitseeritud ja vääriliselt tasustatud õpetajaid, aga samuti turvalist ja kaasaegsete võimalustega õppekeskkonda, mis sobiks ka hariduslike erivajadustega lastele.
Täna on õppehoone seisund Lihula gümnaasiumi puhul juba kriitiline ja vald ongi teinud ettevalmistusi uue hoone ehitamiseks. Lihulasse uue koolimaja ehitamine on ainult üks paljudest põhjustest, miks on peetud hädavajalikuks valla koolivõrku korrastada.
Millised nõuded kehtestada põhihariduse omandamise tingimustele, otsustab riigikogu. Kus peaksid paiknema ja millise suurusega olema koolid, mille kaudu tagatakse põhihariduse omandamise võimalus vallas elavatele koolikohustuslikele lastele, määrab demokraatlikult valitud vallavolikogu.
Kohtunik ei saa muuta seaduse nõudeid ega võtta endale otsustusõigust koolivõrgu kujundamisel. Halduskohus saab üksnes kontrollida, kas vald on koolide ümberkorraldamise või sulgemise otsuste tegemisel järginud õigusaktide nõudeid ning võtnud ratsionaalselt arvesse kõiki olulisi asjaolusid.
Head haridust on võimalik omandada nii 21 õpilasega koolis kui ka 251 õpilasega koolis. Ühte ei saa pidada teisest põhimõtteliselt paremaks ega ka halvemaks. Kohtul on pädevus hinnata üksnes valla tegevuse õiguspärasust, kuid mitte selle otstarbekust. Optimaalse koolivõrgu kujundamine on aga väga suures osas just otstarbekuse küsimus, mille puhul lähtutakse majanduslikest, sotsiaalsetest, haridus- ja regionaalpoliitilistest ning muudest aspektidest.
Kohtusse pöördunud lapse või vanema huvid ei ole kuidagi tähtsamad kui selle lapse või vanema huvid, kes ei ole kohtusse pöördunud.
Seadus ei sätesta nõudeid koolide suurusele, vaid põhihariduse omandamise tingimustele. Kui need tingimused on täidetud, siis on valla enda otsustada, kas pidada ülal ühte 250 õpilasega kooli või kümmet 25 õpilasega kooli. Oluline on, et selline otsus tugineks asjatundlikule analüüsile, kõik olulised asjaolud oleksid läbi kaalutud ja seisukohad ära kuulatud ning otsus korrektselt põhjendatud.
Kohus saab lähtuda ainult õigusnormidest, mitte avalikkuse või meedia survest või seisukohast. Kõik on seaduse ees võrdsed ja kõigi õigused on ühtmoodi olulised. Kohtusse pöördunud lapse või vanema huvid ei ole kuidagi tähtsamad kui selle lapse või vanema huvid, kes ei ole kohtusse pöördunud ja kes eeldab, et riik ja kohalik omavalitsus tagavad kõigi laste huvide kaitse vastavalt seadusele.
Hariduse omandamisega seotud õigused leiab eelkõige põhiseadusest ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest. Ühe olulise nõudena ei tohiks põhikooli õpilastel kuluda elukohajärgsesse kooli (s.o üldjuhul elukohale lähimasse kooli) jõudmiseks rohkem kui 60 minutit. Pole alust arvata, et seda nõuet Metsküla ja Virtsu koolide puhul rikutaks.
Ka tuleneb seadusest, et kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest tuleb teavitada mh vanemaid ja õpilasi vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust. Seegi nõue on täidetud, sest volikogu otsus on tehtud 24. märtsil. Nii nagu vald pidi arvestama sellega, et vanemad võivad otsuse vaidlustada ja saada esialgse õiguskaitse, pidid ka vanemad arvestama võimalusega, et kui vald halduskohtu esialgse õiguskaitse määruse vaidlustab, võib ringkonnakohus selle tühistada.
On igati arusaadav, et koolide sulgemisest või ümberkorraldamisest puudutatud laste ja nende vanemate jaoks on tegu tugevaid emotsioone tekitava ja raskesti aktsepteeritava otsusega. Kahtlemata kaasnevad sellega nii õpilaste kui ka nende vanemate jaoks olulised elumuutused, millega harjumine võib olla väga keeruline.
Ühestki seadusest ei tulene siiski kellelegi õigust eeldada, et senist koolivõrku ei muudeta, ega ka õigust nõuda, et vald peaks üleval kindlat kooli. Kohalikul omavalitsusel tuleb igaühele tagada võimalus omandada põhiharidust tingimustel, mis täidavad vähemalt seaduses ettenähtud miinimumnõuded.
Kuigi ringkonnakohtu määrused on lõplikud, ei kohusta need Lääneranna valda ühtegi kooli sulgema ega ümber korraldama.
Samas, isegi kui õigusaktide nõuded on täidetud, pole ka siis tegemist lihtsa otsusega vallavolikogu jaoks ega ka viimase tegevust kontrolliva kohtuniku jaoks. Kohtunik peab asja lahendades lähtuma aga seadusest ja jätma kõrvale oma isiklikud emotsioonid ning hindama asjaolusid ja tõendeid erapooletult.
Vaidlus ei ole veel lõplikult läbi. Seda, kas Lääneranna vallavolikogu on kõiki olulisi asjaolusid arvestades teinud õiguspärase otsuse, peab hindama Tallinna halduskohus, kes asja sisuliselt edasi menetleb. Halduskohtu otsuse peale saab edasi kaevata kuni riigikohtuni välja. Esialgse õiguskaitse määruses võetud kohtute seisukohad ei ole edaspidi põhiasja lahendavale kohtule siduvad ning iga asja lahendav kohtunik teeb oma otsuse sõltumatult ja vabana kellegi survest.
Tulles tagasi alguse juurde, et kohus ei sulge koole, väärib märkimist, et kuigi ringkonnakohtu määrused on lõplikud, ei kohusta need Lääneranna valda ühtegi kooli sulgema ega ümber korraldama. Kui Lääneranna vald peaks jõudma äratundmisele, et halduskohtu kohaldatud esialgsest õiguskaitsest tulenevalt (st vaidlustatud otsuse kehtivus oli enam kui kuu aega peatatud) ei oleks 31. augustiks 2023 kavandatud koolide sulgemine või ümberkorraldamine ajapuuduse tõttu enam mõistlikult teostatav, siis on vallavolikogul alati võimalik oma otsust muuta.
Vald võib lükata näiteks koolide sulgemise või ümberkorraldamise aasta võrra edasi sarnaselt Koonga ja Varbla koolide ümberkorraldamisega, mis on kavandatud 31. augustiks 2024. Vallal ei ole siiski kohustust muudatusi edasi lükata, kui ta suudab kõik vajalikud ettevalmistused ära teha enne uue õppeaasta algust.
Kui vald või riik soovib oma muude kulutuste arvelt toetada väikekoolide ülalpidamist täiendava rahaga ja see ei riiva teiste õpilaste õigust nõuetekohasele kooliharidusele, siis pole selleks õiguslikke takistusi. Halduskohus kontrollib kaebuse alusel seda, kas avalikku võimu on teostatud õiguspäraselt ning rikutud ei ole kohtusse pöördunud inimeste õigusi, kuid kohus ei kujunda ise koolivõrku ega tee hariduspoliitikat.