Jaak Madison ⟩ Mitte lõimumine, vaid assimileerumine ning mitte nüüd peale Prantsusmaa märatsemisi, vaid juba ammu

Rüüstamistöö jäljed Marseille'is. Foto: Frederic Munsch/SIPA/Frederic Munsch/SIPA

Prantsusmaa olukorrast tulnuks ammu õppust võtta ja Eesti peaks sealseid vigu vältima, leiab Euroopa Parlamendi liige ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Jaak Madison.

Postimehe juhtkiri kirjutab, et Prantsusmaal toimuvad rahutused peavad panema ka meid mõtlema lõimumise olulisusele. Prantsusmaal toimuv on oluline just näitena, mis juhtub, kui ühes ühiskonnas põrkuvad omavahel diametraalselt erinevad kultuurid, arusaamad ning väärtused. Kuid Postimees läheb samuti libedale teele, kui kasutab probleemi käsitlemisel väga erineva tähendusega termineid. Lõimumine õigekeelsussõnaraamatu kohaselt tähendab lõimuma «osadest tervikuks ühinema, integreeruma, liituma, ühte sulama».[2]

Nüüd aga küsimus: kes peaks kellega lõimuma Prantsusmaa näitel? Kas uusprantslased, kelle päritolu on näiteks Alžeeriast, peaksid 100 protsenti üle võtma põlisprantslaste kombed ja traditsioonid? Kas hoopis peaksid nad omavahel lõimuma läbi integreerumise, kus kümnendat põlve nö «pärisprantslane» peaks käima mošees, et lõimuda «uusprantslastega»? Ei, sellist lõimumist me tõenäoliselt ei soovi ning seda ka ei tule. Kui ühes ühiskonnas elavate inimgruppide kultuurilised ja religioossed arusaamad on vastandid üksteisele, siis seal ei ole võimalik harmooniline ja kaunis lõimumine, vaid see on võimuvõitlus ühiskonna juhtpositsiooni üle.