EDGAR KASKLA ⟩ Kas me ikka oleme tuumajaamaga seotud riskideks valmis?

Fukushima Daiichi tuumajaam 14.02.2021, päev pärast järjekordset tugevat maavärinat. Foto: Hironori Asakawa/AP

Tuumajaamaga seotud riskidest ja selle kasinatest väljavaadetest Eestile kirjutab Kalifornia ülikooli õppejõud Edgar Kaskla.

Martin Ehala («Tuumajaam on Eestile loomulik areng», PM, 20. juuni 2023) artikkel lõppeb väga huvitava lausega: «Oleme olemas iseseiseva rahva ja riigina seetõttu, et alati on olnud nende dilemmade juures vastuseks «jah». Ka tuumajaama puhul tuleb leida võimalused, kuidas see ohutult teoks teha, mitte ettekäändeid, miks seda mitte teha.»

Konservatiivsemad erakonnad ja isikud on juba avaldanud muret, et Eesti on liigselt põiminud ennast globaalse majandussüsteemiga ja kõik tehakse Euroopa Liidu (EL) taktikepi järgi. Nüüd plaanib oma mõtteis Martin Ehala tuumajaama, mis tingimata tugevdaks Eesti sidemeid ELi ja teiste võõrriikidega. Miks? Kõigepealt on tuumajaamaks vaja radioaktiivset toormaterjali, millega saaks vett keeta ja kuigi Eestis on mõningaid sobivaid radioaktiivseid elemente, vajavad need ümbertöötlemist enne, kui see saab tuumareaktoris kõlblik. Kust tuleb tooraine ja kes seda töötleb enne, kui reaktorisse pannakse?