Deniss Presnetsov ⟩ Kui ma oleksin direktor

Deniss Presnetsov, Tallinna Läänemere Gümnaasiumi direktor Foto: Erakogu

• Igasugune töö vajab oskusega töötajaid, olgu see siis taburettide valmistamine või laste õpetamine.
• Tavakoolis puuduvad ainete õpetamise metoodikad lastele, kelle emakeel pole eesti keel.
• Äkki oleksime aastate jooksul pidanud oma energia suunama uue õpetajate põlvkonna kasvatamisele.

Avaldame Tallinna Läänemere gümnaasiumi direktori Deniss Presnetsovi vastulause Aleksei Jašini arvamusartiklile «Mihhail Kõlvart võitleb venekeelsete noorte tuleviku vastu ja süüdistab teisi».

Aleksei Jašini arvamuslugu riigi haridusest lõpeb mõttega, et on aeg teha ruumi neile, kes suudavad aidata lahendada koolide eestikeelsele õppele ülemineku probleemi. Võimsalt öeldud.

Kunagi oli lehes rubriik «Kui ma oleksin direktor», kus erinevate ametite esindajad pakkusid lahendusi teatud probleemidele. Nüüd on Eestis palju inimesi, kes olles lõpetanud «haldusjuhtimise», peavad end igas küsimuses eksperdiks. Ma võiksin seega pakkuda härra Jašinile mõistatamist teemadel, mis hoiavad praegu öösiti ärkvel nii venekeelsete kui ka eestikeelsete koolide juhte.

Igasugune töö vajab oskusega töötajaid, olgu see siis taburettide valmistamine või kooliõpilaste õpetamine. Veel pole välja mõeldud meetodit, kuidas teha tööd nii, et puudu on sajad töötajad ja lisaks ka masinad ehk eesti keele õpetamise meetodid. Tavakoolis puuduvad nii võõrkeele õpetamise metoodikad kui ka ainete õpetamise metoodikad lastele, kelle emakeel pole eesti keel.

Kui nüüd teie, härra Jašin, nii nagu kunagises leherubriigis, oleksite tootmisjuht, siis kuidas te ilma töökäte ja mehhanismideta, isegi teie sügavate teadmiste juures haldusjuhtimisest, saaksite hakkama teile antud ülesannetega?! Ja me ei räägi mitte taburettidest, vaid lastest, inimhingedest, inimkonna tulevikust.

Ainult et noored ja energilised ei taha kooli tööle tulla, sest nad on näinud kõiki neid kiusamisi – nimetagem asju nende õigete nimedega.

Loomulikult võite kutsuda kogenud käsitööliste asemel tööle inimesi tänavalt ja täita vabad töökohad. Aga kas te läheks poodi ostma isehakanud käsitööliste tooteid või eelistaks toodangut, mille on valmistanud professionaalsed käsitöölised? Arvan, et vastus on selge.

Miks siis härra Jašin ja tema toetajad arvavad, et laste saatuse võib usaldada mitteprofessionaalsete käsitööliste hooleks? Kust tuleb usk, et selle tulemusena saame suurepäraseid tooteid, kuigi tegelikult saame koolilõpetajaid, kellel puuduvad tulevikuväljavaated.

Kujutage nüüd ette lauset «Kui ma oleksin õpetaja» nende puhul, kes on kogu oma elu koolile pühendanud ja valdavad suurepäraselt enda õpetatavat ainet, aga ei oska riigikeelt nõutud tasemel.

Neid, keda on kiusatud trahvide ja kontrollidega. Neid, kellele Narva linnapea on soovitanud leida tööd seal avatavates tehastes. Neid, kes on üle elanud pandeemia ja laste õpetamise distantsõppe vormis. Neid, kes peavad töötama pooleteise kohaga, et toime tulla ja veedavad oma õhtud töövihikuid kontrollides. Neid, keda riik ei ole toetanud ja vabastanud koolitundidest, et nad saaksid pühenduda ainult keeleõppele ja keele õpetamise metoodikale.

Kui Teie, härra Jašin, oleksite selline õpetaja, kuidas Te end praegu tunneksite? Valu, pahameel, ebaõigluse tunne, alandamine laste ees, kellele öeldakse, et nende õpetaja on ametikohale sobimatuse tõttu välja heidetud. Kas te tahaksite olla sellises olukorras?

Te ütlete: «Muidugi mitte, sest ma olen noor ja energiline». Ainult et noored ja energilised ei taha kooli tööle tulla, sest nad on näinud kõiki neid kiusamisi – nimetagem asju nende õigete nimedega –, mida õpetajad, lasteaiaõpetajad ja koolijuhid on pidanud üle elama.

Uskuge mind, nende hulgas pole kedagi, kes ütleks, et eesti keele omandamine ja valdamine pole vajalik. Äkki oleksime aastate jooksul pidanud oma energia suunama uue õpetajate põlvkonna kasvatamisele, mitte võitlema vanade õpetajate vastu?

Muide, tulge meie kooli ja õpetage trigonomeetriat ja keemiat eesti keeles! Saaksite sellega kindlasti hakkama, sest põhiaine tundmine pole ju oluline.