JUHTKIRI ⟩ Matemaatikaeksamil põrumisest tuleb teha järeldused

Matemaatika õppimine nõuab nii häid õpetajaid, tõsist tööd kui ka võimet taluda eksamitega kaasnevat pinget Foto: Urmas Luik

• Põhikooli matemaatika riigieksami tulemused olid ootamatult kasinad.
• Tulemuste põhjal on oluline teha õiged järeldused edaspidiseks.
• Eestis on nii õpetajate puudus kui ka probleeme õpilaste motivatsiooniga.

Oleme harjunud olema PISA testide tulemustes maailma esirinnas kõigi näitajate poolest. Seepärast võivad selle aasta põhikooli matemaatika riigieksami tulemused mõjuda külma dušina. Peamine, et see ei oleks nagu hane selga.

Viis aastat tagasi oli plaanis põhikooli lõpueksamid hoopis ära kaotada, kannustatuna haridusteoreetikute «muutunud õpikäsitusest», mis seab esiplaanile pehme ja paindliku suhtumise õppimisse, et vähendada õpistressi ja suurendada koolirõõmu. Õnneks ei läinud see lilleline lähenemine tänu õpetajate vastuseisule siiski toona läbi. Ja tore on. Muidu me ei teakski praegu, milline on põhikoolilõpetajate tegelik tase matemaatikas.

Aga olukorra aus kirjeldus on see, et viimasel kolmel aastal on põhikooli matemaatika riigieksami keskmine tulemus olnud umbes kümme protsenti madalam kui varem. Ja sel kevadel kukkusid nii mõneski koolis lausa pooled õpilased eksamil läbi. Nii järsul allakäigul on ilmselt terve kimp põhjusi.

Üks peamisi on vist koroonapandeemiast tingitud koduõpe, mis on viimase kolme aasta jooksul põhikooli lõpetanutele olnud suurim õpirutiini häirinud muudatus. Teatavasti on matemaatika aine, milles järjekindel omandamine on arusaamise jaoks otsustava tähtsusega. Erinevalt näiteks ühiskonnateadustest, kus mahajäämus ühes aineosas ei muuda järgneva omandamist oluliselt keerukamaks. Küllap tekitasid õppekorralduse muutused paljudele lünki, mida hiljem on tulnud siluda eraõpetusega. Tänu riigieksamile on selle kohta ka objektiivselt mõõdetud andmed.

Kuid ühtne riigieksam võimaldab analüüsida riikliku õppekava eesmärkide saavutamist ka kooli ja õpilase tasemel. Kui mõnes klassis on riigieksamil puuduliku tulemuse saanud pool klassi, siis peab peeglisse vaatama kool: kas selles klassis on õpetaja ja õpilaste suhted töised ja viljakad või millegi tõttu rikutud?

Aus hinnang riigieksami põhjal on, et meil on niihästi õpetajate puudus kui ka probleeme õpilaste motivatsiooni ja stressitaluvusega. Need raskused tuleb ületada.

Samuti näitab riigieksamitulemuste suur hajuvus suuri erinevusi õpilaste tasemes. Selle põhjused võivad suuresti olla hariduspoliitilised – kaasava hariduse põhimõtete kohaselt õpivad sama õpetaja käe all väga erinevate võimetega noored. Samuti mõjutab keskmisi tulemusi teise kodukeelega õpilaste osakaal klassis. Õpilaste jagamine võimete järgi ei ole diskrimineerimine, vaid edu võti.

Kuid sellest tagasisidest pole kasu, kui tulemused võetakse lihtsalt õlakehitusega teadmiseks. Või mis veelgi hullem, hakatakse otsima viise, kuidas pehmendada nõudmisi, et õpilaste tase ei paistaks nii masendav. Viise, kuidas allakäiku ilusaks maskeerida, on kindlasti olemas, kuid see ei ole tee, mida mööda minna.

Matemaatika on tänapäeva kõrgtehnoloogilise majanduse alus, mistõttu vajadus kõrgetasemeliste inseneride ja infotehnoloogide järele kasvab, mitte ei kahane. Karmis rahvusvahelises konkurentsis osutuvad edukaks need rahvad, kelle haridussüsteem suudab konkurentsi nõudmistele vastata.

Tõsi, matemaatika õppimine nõuab niihästi häid õpetajaid, tõsist tööd kui võimet taluda eksamitega kaasnevat pinget ja stressi. Aus hinnang on, et meil on niihästi õpetajate puudus kui ka probleeme õpilaste motivatsiooni ja stressitaluvusega. Need raskused tuleb ületada.