Andrei Kuzitškin ⟩ Narvast ei tohi saada Eesti Donetskit

Plakat «Putin on sõjakurjategija» Narva linnusel 9. mail 2023. Foto: Jānis Laizāns

Selleks, et Narvast ei saaks Eesti Donetsk, peavad riik ja ühiskond tegutsema otsustavalt ja karmilt, kirjutab kolumnist Andrei Kuzitškin.

Narvas toimunud intsident, kui kohalik elanik tõukas 9. mail kodanikuaktivist Daniil Kurakini tema käes olnud Ukraina lipu pärast trepist alla, oli Ida-Virumaa võimude integratsioonipoliitika kokkuvarisemise käegakatsutav tagajärg. Trepist allatõukamine näeb välja kui metafoor kahe tsivilisatsiooni – Euroopa ja «Vene maailma» – kokkupõrkest. Narva katuste all pesitsenud putinism näitas hambaid ja tõi kuuldavale möirge, paisates välja alkoholiaure ja patriootlikku joovastust. Kõige rohkem vapustas mind see, et keegi ümbritsevast rahvahulgast ei tulnud Daniilile appi, kui täiskasvanud mees poisile peale suruma hakkas. Vastupidi, vaadati heakskiitvalt pealt ja sumiseti. Kuid kõik hakkasid Daniilile etteheiteid tegema, kui ta näitas politseile kätte mehe, kes teda tõukas. Niimoodi kuritegeliku maailma «seadused» toimivadki: omasid üles ei anta. Isegi kui omad on paadunud kurjategijad.

Sellele järgnesid Narva avalikkuse nõudmised eemaldada lossimüürilt plakat, mis kujutab Putinit sõjakurjategijana. Ja kohe algas ka kooliõpetaja tagakiusamine, kes ilmus promenaadile T-särgis, millel kuulus loosung «Putin h**lo». Te ainult mõelge toimuva tähendusele! Narva elanikud on rohkem mures Venemaa presidendi maine kui rahu saatuse pärast Ukrainas! Neid ei häiri, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus on välja andnud Putini vahistamismääruse ning Venemaa on peaaegu 15 kuud pidanud Ukrainas vallutussõda, purustades linnu ja tappes tuhandeid tsiviilelanikke. Selle asemel, et nõuda Putinilt sõjategevuse lõpetamist Ukrainas, nõudsid õpilaste vanemad õpetaja vallandamist Vene diktaatorit diskrediteeriva T-särgi kandmise eest!