Martin Ehala «Abieluvõrdsus» on võrdsete õiguste argumendi kuritarvitamine (47)

Martin Ehala
, arvamustoimetuse juht
Copy
Postimehe arvamustoimetuse juhataja Martin Ehala
Postimehe arvamustoimetuse juhataja Martin Ehala Foto: Eero Vabamaegi/Postimees
  • Võrdsete õiguste sildi all nõutakse tegelikkuse radikaalset moonutamist.
  • Suur osa meie poliitikuist on LGBT+ ideoloogia eesmärkide suhtes sinisilmsed.

Raske on hoomata seda absurdistani, kuhu me oleme täiskäigul sisenemas. Korraga muudetakse abielu mõistet perekonnaseaduses ja seadustatakse kooseluseaduse rakendusakte, ning viisi, kuidas ühelt kooseluvormilt teisele sujuvalt üle minna.

Eelnõu seletuskiri ütleb, et Euroopa Liidus on suundumus suurendada LGBT+ inimeste õiguste kaitset. Euroopa Komisjon on võtnud vastu strateegia, milles seati eesmärgiks vältida LGBT+ inimeste diskrimineerimist ja Euroopa Parlament on 2021. aastal võtnud vastu resolutsiooni, et tagada LGBT+ inimestele võimalus realiseerida enda põhiõigusi täiel määral. Kuid ühtede õigused ei tohi käia teiste õiguste arvelt.

Väide, et abieluvõrdsus ei võta kelleltki midagi ära, on vale, mida paljud inimesed usuvad lihtsalt teadmatusest. Masha Gessen, silmapaistev vene päritolu Ameerika ajakirjanik ja LGBT-aktivist ütles 2012. aastal Austraalias Sidney Kirjanike Festivali geiabielule pühendatud paneeldiskussioonil: «On iseenesest mõistetav, et meil peaks olema õigus abielluda, kuid ma arvan ka, et sama iseenesest mõistetav on ka see, et abielu kui institutsiooni ei tohiks üldse olemas olla. ... Homoabielu eest võitlemine tähendab üldiselt valetamist selle kohta, mida me teeme abieluga, kui me selleni jõuame - sest me valetame, et abielu institutsioon ei muutu, see on ilmne vale. Abielu institutsioon muutub ja peakski muutuma. Kordan üle: ma arvan, et abielu ei peaks olemas olema.»

Väide, et abieluvõrdsus ei võta kelleltki midagi ära, on vale, mida paljud inimesed usuvad lihtsalt teadmatusest.

LGBT+ liikumine võitles täiesti avalikult perekonna hävitamise nimel juba 1970ndatel aastatel, kuid Ronald Reagani presidendiks oleku ajal 1980ndatel astus ühiskond (sealhulgas ka feministid) välja selle kaitseks. LGBT+ liikumine muutis seepeale taktikat ja hakkas perekonna tühistamise asemel nõudma sooneutraalset abielu. Eesmärgid aga jäid samaks.

Tänapäeval on abielu ja perekonna vastane liikumine tugevam kui kunagi varem. Hea ülevaate nende programmilistest seisukohtadest ja liikumise ajaloost saab kvääraktivisti, Pensylvania ülikooli teaduri Sophie Lewise raamatust «Abolish the Family. A Manifesto for Care and Liberation» (Tühistage abielu. Hoolivuse ja vabanemise manifest), mille on 2022. aastal välja andnud mainekas poliitikakirjastus Verso.

Ja küsimuses pole üksnes perekond, LGBT+ sooideoloogia on hakanud seadusandlikult tühistama bioloogilist sugu. Kanadas näiteks on juba keelatud kasvatada last vastavalt lapse bioloogilisele soole. Samas on LGBT+ aktivistidele avatud nõustamise sildi all kõik võimalused nende samade laste sooideoloogiliseks manipuleerimiseks, mis lõppeb paljude jaoks steriliseerimise ja kehalise sandistamisega. Kõike seda nõutakse ja tagatakse võrdsetele õigustele toetudes.

Sooideoloogia on muutunud juba nii tugevaks, et bioloogilised mehed nimetavad end naiseks, et saada õigus võistelda spordivõistlustel naisteklassis. Kui päris naissportlased selle vastu protestivad, siis langevad nad LGBT+ aktivistide vihaste ja vägivaldsete rünnakute alla, taas õigustades seda vajadusega kaitsta LGBT+ inimeste võrdseid õigusi. See on nii uskumatu tegelikkuse moonutamine, et isegi Orwell ei osanud seda ette näha.

Meie poliitikud ja suur osa ühiskonnast on sinisilmsed, märkamata või soovimata märgata LGBT+ liikumise destruktiivset, ühiskonda lammutavat iseloomu. Aga lääne heaoluühiskonnad on sellega praegu tõsiselt kimpus, ning vaenukõne süüdistuste hirmus ei julge inimesed selle hulluse vastu isegi enam välja astuda. Ärgem laskem end suruda samasse vaikimisse.

Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artiklist 12 ei tulene liikmesriigile kohustust võimaldada samast soost isikutel abielluda.

Euroopa Inimõiguste Kohus on mitmes kohtuasjas märkinud, et Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artiklist 12 ei tulene liikmesriigile kohustust võimaldada samast soost isikutel abielluda, nende õigused on tagatud ka võimalusega oma kooselu ametlikult registreerida. Seega ei ole mingit moraalset ega seaduslikku imperatiivi, et kehtestada Eestis «abieluvõrdsus».

Ei maksa segi ajada vajadust seadustada samasooliste paaride kooselu, ja LGBT+ ideoloogia eesmärki lammutada abieluinstitutsioon, tühistada bioloogiline sugu ja stigmatiseerida isa ja emaga perekonda kui «patriarhaalse rõhumise tagurlikku vormi».

Tugevad lähisuhted on inimese vaimsele tervise kõige kindlam tagatis, mistõttu tuleb samasooliste paaridele anda õiguslikult samasugune kaitse kui heteroseksuaalsetele paaridele. Kuid kaitsta tuleb ka abielu institutsiooni ja heteroseksuaalset perekonda LGBT+ ideoloogide rünnakute eest.

Abielu mõiste sooneutraalseks muutmine on võrdsete õiguste argumendi kuritarvitamine, millele pole mingit õigustust.

Tagasi üles