Tiiu Kuurme ⟩ Kas rahvale on saanud osaks riigi moraalne pankrotistumine?

Tiiu Kuurme. Foto: Sander Ilvest

Kasvatusteadlane Tiiu Kuurme arutleb Eesti demokraatia seisukorra ja riigi kodanikuks olemise üle. 

Sada üks kõrgepalgalist ametikohta on rahva kirgede ja võitluste saatel taas kord jagatud ning uus valitsemine paigas, nagu nimetas hiljutist ühiskondlikku erutusseisundit Tõnu Ots 2. märtsi Postimehes. Kelle poolt keegi hääletas, on saladus parimateski peredes ja sõpruskondades, justkui küsiks keegi su intiimelu saladuste järele. Sest omadega kakelda lausa ei tahaks. Juba on teadmiseks võetud, et koalitsioonilepe pakub ohtralt seda, milleks rahvas mandaati ei andnud. Tulemus või siis tagajärg ei kustutanud ühtki olnud probleemi, vaid tõi mitmeid juurde. Mille oleme meie, rahvas kui kõrgeima võimu kandja siis saanud – kas (riigi)võimu või (riigi) juhtimise? Neil on erinevus, ja peaaegu sama suur nagu demokraatial ning autokraatial.

Juhti huvitab, mis tema hoole alla usaldatud riigist/ettevõttest/kogukonnast saab, ja ta teab, et võttis vastutuse. Võimu huvitab peamiselt võimu säilitamine ja selle kõigutajate kõrvaldamine. Võim tohib seda, mida juht ei teeks ega ka tohiks, nagu äravõtmine, kinnipanemine, hirmutamine, kehtestamine. Võimu ei saa kohustada kellegagi läbirääkimisi pidama, juhtimine pole nendeta võimalik.