Maarja Vaino ⟩ Smuul, Kallas ja põhiseadus

Eesti vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. Foto: Madis Veltman/Postimees

On hakanud süvenema ebamäärane tunne, et Eesti Vabariigi põhiseadus kipub üha enam oma kaalu kaotavat ning «teisitimõtlejaid» võib kohelda – nõukogulikul kombel – nagu mõnevõrra teisejärgulisi inimesi, kirjutab kirjandusteadlane ja kolumnist Maarja Vaino.

Äsja toimunud Eesti Kirjanike Liidu üldkogul oli päevakorras Juhan Smuuli bareljeefi eemaldamise küsimus EKLi maja seinalt. Vaidlustele EKLi listis, sotsiaalmeedias ja avalikkuses järgnes hääletus, millega otsustati bareljeef alles jätta.

Võiks ju arvata, et tegemist oli lihtsalt ühe MTÜ siseasjaga, kuid näib, et diskussioon ja hääletustulemus peegeldavad ühiskonnas toimuvat laiemaltki. Kirjanike liidu vaatenurgast sõnastas küsimuse hästi Eerik-Niiles Kross, kes kirjutas: «Eesti Kirjanike Liit võiks arutada oma õigusjärgluse küsimust, kui see peaks olema selgelt sõnastamata, sest Eesti Kirjanike Liit ei saa olla üheaegselt 1922. aastal asutatud ja 1945. aastal asutatud organisatsioon, vaid kas üks või teine. Siit tuleb ka vastus küsimusele, kelle esimehe bareljeef Harju 1 seinal õieti ripub.»