AK ⟩ Hitlerite võimuletulek: saksa rahvas ei olnud puu otsas, kui pauk käis, vene rahvas ammugi mitte

Riigipäeva president Hermann Göring avab pärast riigipäeva hoone põlengut 21. märtsil 1933 Krolli ooperimajas istungjärgu. Kaks päeva hiljem saab Hitler samas saalis diktaatorivolitused. Ehkki Saksamaa ei olnud tol hetkel veel täiesti natside võimu all, oli riigipäeva saal kaunistatud suure haakristiga.  Foto: akg-images/Scanpix

Üheksandat kuud pagulasena Saksamaal elav Viktor Jerofejev kirjutas aasta alguses Postimehes, et Saksamaal süüdistatakse sõjas ühte meest Kremlis, «samal ajal kui kolm neljandikku minu riigist teda toetab ja heaks kiidab». Kirjanik imestas, et sõjakoledused pole pannud sakslasi «Vene tsivilisatsiooni juuri ümber mõtestama» – sest kes see ikka tahab «võõras sitas sobrada».

Sakslaste kaitseks võib siiski öelda, et vähemalt on nad sobranud oma «sitas», ja mitte vähe. Nad on teinud seda sellise põhjalikkusega, et Saksamaast oli saamas patsifistlik ja peaaegu desarmeerunud riik – kuni tuli Putini Venemaa oma sõjaga.

Kuid mitte miski ei viita, nagu kavatseksid venelased oma «sitas» sobrada. Isegi Vene opositsionääride arvates tuleb paha haisu ainult Kremlist.