Peeter Espak ⟩ Sookvoot ja palgalõhe – riigiusundi uued mütoloogilised kangelased

Peeter Espak Foto: Margus Ansu / Postimees

Viimastel kuudel on olnud märgata soovõrdsusideede ja -narratiivide sagedasemat jõudmist avalikkuse ette nii meie poliitilistelt jõududelt kui ka ametnikkonnalt. Varem kostis radikaalsemaid plaane mees- ja naissoo lööktöö raames sarnaseks muutmise ja võrdseks tegemise kohta eelkõige aktivistide ringkondadest. Nüüd on aga plaanimajanduslikud kavad soode võrdsustamiseks jõudnud edasi ka teisteni, kirjutab orientalist ja usundiloolane Peeter Espak.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo on artiklis «Soostereotüübid ei ole pseudoprobleem» (PM 26.12.2022) esitanud niivõrd laiahaardelise ühiskonna muutmise kava, mille rakendamine päris ellu ei tundu ilma teisalt kedagi diskrimineerimata või sundsuunamise korras ümber kasvatamata ning ka väidetavalt Reformierakonna baasideoloogiaks olevatest liberaalsetest aluspõhimõtetest loobumata võimalik. Näiteks mainib Riisalo muuhulgas, et riigil on väga oluline tegeleda tüdrukute suunamisega reaalerialadele ning kaotada noormeestes hirm õppida näiteks lasteaiaõpetajaks.

Arusaamu uuelaadsest võrdõiguslikkusest esitas peale ministri äsja ka sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Ulla Saar artiklis «Eesti naine ei sünni õpetajaks ega mees keevitajaks» (ERR 20.01), kus toob lahendusena välja, et tööturu arenguks on vaja, et rohkem naisi õpiks loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna erialadel ning jõuaks õpingutest ka vastavate ametiteni ja rohkem mehi läheks haridus-, tervise- ja heaoluvaldkonna töökohtadele.