Emotsionaalselt laetud ideoloogiliste võitluste puhul naiste ja meeste ebavõrdsuse osas jäävad selle eitajatel tihtilugu märkamata faktid. 2021. aastal sotsiaalministeeriumi poolt OECD palvel läbi viidud analüüs tõdeb, et kuigi Eestis on OECD riikide üks väikseimaid tööhõivelõhesid (3 protsenti) ja keskmisest tunduvalt kõrgem naiste tööhõivemäär (72 vs 61 protsenti), siis jätkuvalt kannavad naised suuremat vastutust tasustamata tööde eest. See tähendab, et just nimelt naised on need, kes teevad suurema tõenäosusega enda karjääris pereelu puudutavate otsuste tõttu pausi ning jäävad seetõttu kõrvale nii hariduselust kui palgatööst.
Enamasti põhinevad sellised valikud ajaloolistel soolistel stereotüüpidel ning tänagi jätkuvatel iganenud arvamustel naise ja mehe rollide fundamentaalsest erinevusest. Nii jääb enamasti kogu lähedase, olgu selleks laps või näiteks lapsevanem (vanaemad ja vanaisad), hooldust puudutav just nimelt naise kanda.