ILMAR TOMUSK ⟩ Mida teha «liiderliku» ja teiste sõnadega, mille tähendust noored enam ei tea?

Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk. Foto: Konstantin Sednev / Postimees Grupp

Martin Ehala artiklis tegi mind ettevaatlikuks jutt sõna «liiderlik» kahest tähendusest. Nende vastu tahaksin ma vaielda, kirjutab keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk.

Postimehe arvamustoimetuse juhataja ning Tartu Ülikooli sotsiolingvistika kaasprofessor Martin Ehala avaldas oma 19. märtsil Postimehes ilmunud arvamusloos «Avameelselt liiderlikkusest» lootust: «Arvatavasti aitab praegune arutelu sõna liiderlik kahe tähenduse üle taas kinnistada ka sõna kirjakeelset tähendust, ning see on üksnes tervitatav.»

Ehala tõi tabava näite varal esile (kas heade juhiomadustega poliitikut võiks nimetada liiderlikuks poliitikuks), et sõnal liiderlik on kirjakeeles selge ja väljakujunenud tähendus (ÕS-i järgi seksuaalselt lodev) ning sellele mõne muu tähenduse omistamisega saaks palju nalja.

Mõnevõrra ettevaatlikuks tegi mind Ehala artiklis aga jutt sõna liiderlik kahest tähendusest. Nende vastu tahaksin ma vaielda, sest sõnal liiderlik on eesti keeles vaid üks tähendus.