Juhtkiri ⟩ Selged lahendused hariduse jaoks panid võimukõnelejad proovile

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Hariduses valitseb karjuv rahapuudus.
• Kuid ainuüksi rahaga seda probleemi lahendada ei saagi.
• Eesti haridussüsteem on pealt kullakarvaline, aga seest mädaneb.

Koalitsioonikõnelused uue valitsuse moodustamiseks algasid tõdemusest, et riigirahandus tuleb korda teha, kulusid on vaja kärpida. Polnud aga vaja kaua oodata, kui Reformierakonna, Eesti 200 ja SDE esindajad jõudsid teemani, kus karjuv rahapuudus silma peast torkab.

Jutt on haridusest ja eriti kõrgharidusest. Praegune palgatase ei taga õppejõudude järelkasvu, küsimus on eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikkuses.

Osati vaatab sarnane probleem vastu ka hariduse madalamatel astmetel. Kooliõpetajad vananevad, aga ees seisavad suurt energiat ja panustamist nõudvad ettevõtmised – eeskätt üleminek täielikult eestikeelsele haridusele. Sealhulgas Ida-Virumaal ja sealhulgas Narvas.

Kui koalitsioonikõnelejad lubasid sujuva alguse järel minna järk-järgult suuremaid vastuolusid sisaldavate probleemide juurde, siis hariduselu umbsõlmed just seda pakuvad. Ajakirjanikud ootasid neljapäeval esimesi sõnumeid kokkulepete kohta, aga neid ei tulnud ja see on pigem halb märk.

Valimiseelseid lubadusi vaadates paistab, et tasuline kõrgharidus pole see tee, mille poliitikud valivad, seda ei tehta ka kulukärpe ja tasakaalus eelarve nimel. Küll aga tuleb tervitada liikumist segasüsteemi suunas, kus kõrgema turunõudlusega erialade puhul pakutakse tasulist või vähemalt osaliselt tasulist kõrgharidust.

See tähendaks tagasipöördumist enne 2013. aastat Eestis valitsenud mudeli juurde ning avameelset tunnistamist, et kümme aastat kestnud katse tasuta kõrgharidusega ei ole end lõppkokkuvõttes õigustanud. Kuid kas see kõigile partneritele sobib?

Ainuüksi rahaga polegi võimalik probleeme lahendada ja riigil seda raha ka piisavalt pole. Kõigepealt on vaja otsuseid.

Tuleb tervitada liikumist segasüsteemi suunas, kus kõrgema turunõudlusega erialade puhul pakutakse tasulist või vähemalt osaliselt tasulist kõrgharidust. 

Tuleb küsida, kas selline hariduse ülesehitus, kus riigilt saavad tasuta õppeks toetust üliõpilased, samal ajal kui lasteaialastega pered seda ei saa, ikka on see kõige mõistlikum. Päris ilmselt ta ei ole seda.

Või kas inglise keele üha laienev kasutamine ülikoolide töö- ja õppekeelena ikka vastab põhiseaduses väljendatud eesmärgile seista eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise eest läbi aegade? Eesti keel kõrghariduse ja teaduse keelena vajab täiendavat kaitset.

Sääraste küsimustega ei tohi viivitada. Eesti haridussüsteem on pealt kullakarvaline, aga seest mädaneb, tõdesime teemat valimiste eel kokku võttes (PM Nädal, 28.01). See seab loodavale koalitsioonile hariduse osas kõrgendatud nõudmised, ning otsused, mida tuleb teha, ei saa lihtsad ega kõigile meeltmööda olla.

Sellepärast peavad koalitsiooni moodustavad erakonnad suutma kokku leppida Eesti arenguks vajalikud lahendused, mitte klammerduma selliste lubaduste külge, mis on vastandlikud või mille teostamiseks puuduvad vahendid.

Ametist lahkuvat valitsust saab kiita vajalike sammude, täpsemini seaduse ja tegevuskava eest, mis käivitavad ülemineku eestikeelsele kooliharidusele. Postimees on seisukohal, et siin peab uus valitsus kindlasti tagama järjepidevuse ja alustatuga edasi minema.