HEINIKE HEINSOO Ukraina haridussüsteem töötab okupatsiooni ja õhuhäirete kiuste

Heinike Heinsoo
, Tartu Ülikooli emeriitdotsent, Lvivi Ivan Franko ülikooli eesti keele lektor
Copy
Butša koolilapsed poseerimas möödunud aasta 1. septembril, tarkusepäeval.
Butša koolilapsed poseerimas möödunud aasta 1. septembril, tarkusepäeval. Foto: Roman Pilipey/Epa/Scanpix

Eelmisel aastal ei möödunud nädalatki, mil mõni tudeng poleks pidanud lahkuma videoloengust õhuhäire või elektrikatkestuse tõttu. Ja seda isegi rindest kaugel, Lääne-Ukrainas, kirjutab Tartu Ülikooli emeriitdotsent, Lvivi Ivan Franko Ülikooli eesti keele lektor Heinike Heinsoo.

Välismaal õppivate laste puhul näevad Ukraina hariduse korraldajad kolme võimalust: esiteks anda välismaa koolis õppivatele lastele õppepäeva jooksul kaks-kolm tundi, et õppida kaugõppes Ukraina õpetajate käe all. Teiseks, kui vanemad on otsustanud Ukrainasse tagasi minna (augusti seisuga hinnanguliselt 80 protsenti), tuleb lubada lastel õppida kaugõppes Ukraina koolis ja mitte minna välismaale kohalikesse koolidesse.

Kolmandaks, kanda välismaa kooli õpingute tulemused üle Ukraina haridussüsteemi arvele. Viimane on üsna keeruline, sest igal riigil on oma haridussüsteem, õppeaastate arv, õppeainete komplekt jne. Mind üllatas, kui minu esimesse eesti keele rühma tuli ülikoolis massiliselt väga noore väljanägemisega üliõpilasi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles