Haridusminister Jaak Aaviksoo käis eelmisel nädalal tele-eetris arutamiseks välja viis ideed õpetajate palga tõstmiseks haridussüsteemi lisaraha suunamata ning kaks ideed õpetajate töökoormuse vähendamiseks. Postimees küsib eile ja täna erinevatelt asjaosalistelt, mida nad neist mõtetest arvavad – nüüd on järg väikekoolide sulgemise ja liitmise ning klasside liitmise juures.
«Meil oli mõnda aega tagasi 18 õpilast õpetaja kohta, täna on 12. Kui matemaatik rehkendaks, saaks suisa 50 protsenti palgalisa,» ütles Aaviksoo kolmapäeval ETV «Foorumi» saates.
«Ma ei ole päris matemaatik, olen reaalse eluga ka kokku puutunud, ja tean, et see sulab nagu kevadine lumi. Aga kui 15 alles jääb, on see ju ikkagi väga suur summa,» lisas ta.
Astrid Sildnik, õpetajate liidu juhatuse liige
Mõnda aega tagasi (10-15 aastat) õpetati enamasti klassikomplektide kaupa, nüüdsel ajal on üha enam mindud üle tasemerühmades õpetamisele. Ka mina ei ole matemaatik ja seetõttu ei oska seda nii kiiresti ümber arvutada, kuid siin tekib küsimus, et kui koolivõrgu korrastamise eesmärkide hulka kuulub ka kvaliteedi tõstmine, siis on ilmselt rühmaõpe efektiivsem kui 40 erineva tasemega õpilase ühes ruumis õpetamine. Seetõttu ei näe ma praktikuna siin üleliigse palgaraha vabanemist.
Toivo Tõnson, Põltsamaa vallavanem
Kuulsime haridusministri esinemist «Foorumis» ja tema esitatud raha leidmise võimalused jäid segaseks. Kumas läbi, et suurema osa ehk 15 protsenti puudujäävast õpetajate palgast leiaks koolide reformimisega. Kuna arvutused puuduvad, siis mina küll nii kindel ei ole, et õnnestuks selline summa koguda. Et teatud muudatused on õigustatud ja isegi vajalikud, väga vajalikud, sellest saavad aru nii õpetajad, koolijuhid kui ka koolipidajad.
Tiia Teppan, Tartu abilinnapa
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo vaatab kindlasti, kuidas on koolivõrk üles ehitatud üle terve Eesti. Me kõik teame, et osades piirkondades on laste arv vähenenud, õpetajad õpetavad 8-10 last ja on alakoormatud. Meil Tartu linnas sellist probleemi ei ole – järgmisel aastal tuleb 4-5 komplekti rohkem lapsi kooli. 8 aasta jooksul on 4000 last lisandumas. Olen puutunud kokku Tartu-lähedaste omavalitsustega, kus on probleem, et õpilaste tõmbekeksus on Tartu, ning meie peame omakorda olema valmis sealt tulevate laste koolitamiseks.
Kohalikud omavalitsused otsustavad ise oma koolide säilimise või mittesäilimise. Erinevused on suured – ei saa võrrelda Tartut Tallinnaga või Tartut Värskaga. Võimalik kokkuhoid sõltub konkreetsetest omavalitsusest. Kui raha kumuleerub kokku ministeeriumi eelarvesse, siis mina ütlen, et sealt peab Tartule juurde andma. Põhimõtteliselt matemaatika on ju selline.