MIHKEL KUNNUS ⟩ Kui korraldus Eesti õõnestamiseks tuleb ministeeriumist

Fookuse «Inimese ja looduse» toimetaja Mihkel Kunnus. Foto: Margus Ansu

• Valimisteajal võimutsevad hirmud ja unistused, mitte realistlikud prognoosid.
• Keskkonna- ja taristuinvesteeringute konfliktis käitutakse praegu lühiperspektiivist lähtudes
• Majandus- ja taristuminister plaanib Eesti õõnestamist.

Kõige rumalam ettevalmistumine kestlikuks kahanemiseks on taristu üledimensioneerimine ja iseäranis siis, kui seda tehakse keskkonna arvelt, kirjutab toimetaja Mihkel Kunnus.

Praegu on valimiskampaaniate aeg ning tulevikku otsiv pilk põrkab eelkõige erinevatele unistustele (valimislubadused) ja hirmutamistele (kui võidavad valed jõud). Kui aga vaadata erinevaid ja väga üldiseid prognoose, siis võib tuua näiteks selle, et majanduse väljavaade on üsna tume, nii kohalik kui ka euroalane, sama on lugu demograafiaga – valdkonnaga, kus prognoosid on suhteliselt tõsikindlad ja üllatuspotentsiaal on ainult halvemas suunas – ja näiteks autondusega. Olgu keeruline majandusolukord, rahvastiku vananemine ja vähenemine, üha karmistuvad (Euroopa Liidu) keskkonnanõuded või kõik korraga, igatahes autostumise jätkuvat kasvamist saab tulevikku manada ainult möödanikutrende mehaaniliselt pikendades.

Milline oleks sellistes oludes kõige rumalam käitumine? No ikka selline, kus suure keskkonnakahju hinnaga paisutatakse autotaristut. Teha maanteeliikluse vaibumise algusajaks ruttu veel teed laiaks, kasutades selleks taastumatuid maavarasid ja hävitades pöördumatult vanu ökosüsteeme.

Milline oleks sellistes oludes kõige rumalam käitumine? No ikka selline, kus suure keskkonnakahju hinnaga paisutatakse autotaristut.

«Kruusa, liiva ja paekivi defitsiidist päästaks Eestit vaid suutmatus Rail Balticu ehitusega pihta hakata ja maanteede ehituse soikumine,» ütles riigikontrolör Janar Holm möödunud sügisel (PM, 30.11.2023).

Neli aastat tagasi võisime lugeda, kuidas Eesti suurima paekivikillustiku tootja, Paekivitoodete Tehase juht kirjutas murekirja tollasele majandus- ja taristuministrile Kadri Simsonile (Keskerakond), sest Maardu ja Väo karjääride varusid jätkuvat veel viieks kuni seitsmeks aastaks. «Kuna ehitusmahud Eestis ja just eriti Harjumaal on jätkuvalt kasvamas ning lähiaastatel alustatakse Rail Balticu ehitust, siis on kvaliteetse lubjakivikillustiku tooraine olukord regioonis katastroofiline.» (PM, 14.12.2018).

Tänases lehes kajastame aga seda, kuidas natuke pikema perspektiivitajuga inimesed võitlevad selle eest, et Harjumaa väärtuslikemat ja unikaalseimat looduskooslust ei vahetataks killustiku vastu.

Kõige rumalam ettevalmistumine kestlikuks kahanemiseks on taristu üledimensioneerimine ja seda veel eriti keskkonna arvelt. Tallinna ringsõidu ehitamine Saustinõmmel kolm sügist tagasi. Foto: Sander Ilvest

«Sõrve looduskaitseala moodustamisega kaob juba lähikümnenditel ära võimalus kindlustada Tallinna ja selle lähiümbruse piirkonda ehitustöödeks ja teedeehituseks vajaliku kõrgemargilise ehituslubjakiviga. Riigi huvist lähtudes tuleb selles piirkonnas leida kompromiss looduskaitseliste piirangute ja kaevandamisvõimaluste vahel, mis on Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu üks olulisemaid ülesandeid,» kirjutas majandus- ja taristuminister Riina Sikkut (SDE) möödunud sügisel vastuseks ettepanekule võtta vastav piirkond looduskaitse alla.

Lubjakivi on taastumatu loodusvara. Ja kõik süsteemid, mis toetuvad taastumatute loodusvarade püsivale juurdevoole, on juba definitsiooni kohaselt jätkusuutmatud, ajutised, mitte aga midagi, mis kestaks läbi aegade.

Sestap modelleerib Sõrve looduskaitseala loomine või mitteloomine inimkonna ees seisvat valikut väikesel skaalal. Kas suundume sõltuvusest vabanemise teele või «võtame ühe peatäie veel peale, maksku, mis see maksab ja toogu homne mis iganes!».

Kõik süsteemid, mis toetuvad taastumatute loodusvarade püsivale juurdevoole, on juba definitsooni kohaselt jätkusuutmatud, ajutised, mitte aga midagi, mis kestaks läbi aegade.

Maastikuökoloog Lauri Klein ning kümned keskkonnaorganisatsioonid ja kodanikuühendused panustavad pikemale perspektiivile. «Algatuseks aga, palun, valime Sõrve metsades looduse kaitsmise järjekordse Harku või Väo karjääri asemel – see lühiajaline kasu, mis neist kaevandustest eraettevõtjatele laekub ja teistele põgusaks teetäiteks laotatakse, on tuhandeid kordi väiksem sellest kasust, mida annavad meile need kakud ja karud, kes meie ümber elavad – looduse heast tervisest tulenevad hüved, mida me ei pea minema kaugele sõites või lennates mujalt otsima ning mis kogu aeg, kui neid hoida, on täiesti tasuta.»

Kui kirjutada alla Hasso Krulli määratlusele («Eesti on pärimuslik ökoloogiline kooslus»), siis võib öelda, et vähemasti hetkel üritab keskkonnaminister Madis Kallas (SDE) pisut Eestit kaitsta ning majandus- ja taristuminister sõna otseses mõttes õõnestada.