Märt Läänemets ⟩ Hiina faktor võib osutuda Venemaa-Ukraina sõjas otsustavaks

Hiina president Xi Jinping (vasakul) ja Vene ametivend Vladimir Putin. Foto: CHINE NOUVELLE/SIPA/CHINE NOUVELLE/SIPA

Hiina ei ole Ukraina sõjas võtnud mingit neutraalset positsiooni, nagu vahel väidetakse, vaid püsib kindlalt Venemaa kõrval, et päästa oma strateegilise partneri nägu ja tegu, mis äraseletatult tähendab, et ta teeb kõik sõja lõpetamiseks Venemaale (ja seeläbi ka endale) võimalikult soodsas seisus, kirjutab sinoloog ja Sisekaitseakadeemia teadur Märt Läänemets.

Venemaa Ukrainale kallaletungi aastapäeva künnisel on taas põhjust tõsta küsimus Hiina osast ja huvidest selles sõjas ja laiemalt – Venemaa ja lääne süvenevas vastasseisus üldse. Hiina esidiplomaadiks kutsutava Wang Yi kohtumised ja kõnelused Euroopas äsjase Müncheni julgeolekukonverentsi eel, ajal ja järel ning eriti Ameerika Ühendriikide riigisekretäri Anthony Blinkeni avaldus, nagu valmistuks Hiina tarnima Venemaale relvi ja lahingumoona, on pannud maailma õigustatult muret tundma ja analüütikud kukalt kratsima: mis siis õieti toimub; mis mängu Hiina tegelikult mängib ja mida ta tahab? Kas Hiinast võib äkki saada selle sõja lõpetamise ja lõpptulemuse kujundamise kaalukeel?

Enne kui nende küsimuste juurde minna, tuleb teha väike õiendus selle kohta, kes ja mis positsioonil Wang Yi Hiina välispoliitikas hetkel on. Postimehe 20. veebruari juhtkirjas ja kommentaaris nimetati teda Hiina välisministriks, mis ei vasta tõele. Olles olnud selles ametis kümme aastat ehk kogu Xi Jinpingi senise võimuperioodi jooksul, andis ta välisministri koha alates selle aasta 1. jaanuarist üle Qin Gangile. Samast päevast on ta ise Hiina Kommunistliku Partei keskkomitee välisasjade komisjoni peasekretär ja selle büroo direktor. Lisaks on Wang HKP keskkomitee poliitbüroo liige ja Hiina riiginõukogu (valitsuse) üks viiest riiginõunikust. Viimane on Hiinas eriline valitsusliikme positsioon, mis on allpool riiginõukogu esimehe (peaministri) ja aseesimeeste, kuid kõrgemal ministrite omast.