:format(webp)/nginx/o/2021/04/06/13715845t1h5257.jpg)
/nginx/o/2022/08/29/14795915t1hda8a.jpg)
- Autostumine Tallinnas ei näita vähenemise märke.
- Tallinn on rohepealinn üksnes sõnades.
- Parkimiskohti ei peaks nõudma nii palju.
Inimestel puudub Tallinnas vabadus valida, kas uue korteri ostmise hind kerkib parkimiskoha ehk viiekohalise summa võrra või mitte. Parkimiskoha ostust ei pääse. Kuidas nii? Selgitab Tallinna linnavolikogu liige Pärtel-Peeter Pere (RE).
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti jutt rohepealinnast on silmakirjalik jama. Tallinna keskerakondlik linnavalitsus teeb inimeste korteriostu kallimaks viiekohalise summa võrra. Keegi ei müü kortereid parkimiskohata, sest uusi kortereid parkimiskohata ehitada ei saa. Kõlvarti linnavalitsus nõuab iga korteri kohta minimaalselt ühte parkimiskohta.
Miks peab sinu kodutänavas iga uue korteriga kaasnema vähemalt üks uus auto? Miks võrdub sada uut korterit liikluse kasvuga minimaalselt saja autoga?
Vastus on selles, et linnavalitsus kohustab endiselt iga uue korteri arendamisel rajama minimaalselt ühe parkimiskoha. Näiteks, lugesite hiljuti, et Pirita teele tuleb lauluväljaku kanti 300 uut korterit? Sinna nõuab Tallinna transpordiamet vähemalt 450 parkimiskohta. See on 1,5 parkimiskohta korteri peale, ehkki linn on kiviviske kaugusel. Kuna arendajad ei taha ei seal ega mujal mõistagi ise peale maksta parkimiskohtadele, mida linn neilt nõudis, on parkimiskoha ost sisuliselt kõigile kohustuslik.
Mujal on inimetel valikuvabadus olemas. Võtame Riia. Parkimisnorm on 0,3–0,7, Põhjamaade linnades aga 0–0,4 parkimiskohta korteri kohta. Helsingis käib kesklinnas arendus, kus parkimiskohti pole nõutud. Linn töötab iseendale vastu. Kui Tallinna linn usub oma arengukavasid ning püstitatud eesmärke, peab linnas autode hulk vähenema.
Ka Mihhail Kõlvart ja Tanel Kiik on öelnud, et linnas on liiga palju autosid ning kõik autod ei mahu ära. Praegu on meil 470 autot 1000 elaniku kohta, kasv on viis protsenti aastas. Teistes Põhjamaade pealinnades on see suhe u 320/1000 ja väheneb aasta-aastalt, kuigi linnade elanikkond kasvab.
Parkimisnorm, mis lubaks rajada uusarendustes kõigest 10 või 40 protsendile korteritele parkimiskohti senise 100 protsendi asemel – see võte on teistes linnades autostumist vähendanud ning vähendab tänagi.
«Tallinna Liikuvuskava 2035» eesmärk on autostumise määr 350/1000. Kui linn jätkab oma senist autostumist esile kutsunud poliitikat parkimiskohtadega, siis seda eesmärki ei saavutata. Nii ei kasva ei ühistranspordikasutajate, jalakäijate ega ratturite hulk.
Möödunud nädalal hääletas linnavalitsus Tallinna linnavolikogus minu esitatud parkimisnormi uuendamise eelnõu maha. Nagu opositsiooni eelnõud ikka. Reformierakonna eelnõu pakkus välja uued arvud, millest algatada arutelu.
Parkimisnorm, mis lubaks rajada uusarendustes kõigest 10 või 40 protsenti korteritele parkimiskohti senise 100 protsendi asemel – see võte on teistes linnades autostumist vähendanud ning vähendab tänagi. Sellespärast ei nõutagi enam teistes linnades parkimist nii nagu Tallinnas. See on andmetele tuginev, strateegiatest juhinduv süsinikujalajälge vähendav kliimaneturaalsuse suunas liikuv linnade areng. Tark linn, kui soovite.
Eelnõus on kirjas ettepanek, et parkimisnormi muutmise arutelu peab lähtuma kriteeriumitest, mida on juba seadnud «Tallinn 2035», «Kliimakava» ja «Liikuvuskava». Et arutelu peab vedama linnaplaneerimise amet, mitte transpordiamet: liikuvus on linnaplaneerimise osa, mitte vastupidi. Diskussioon peab toimuma koostöös erasektoriga ja linnasüsteemist väljaspool töötavate tunnustatud planeerimis- ja liikuvusekspertidega.
Linnavalitsuse vastus: töörühma moodustab transpordiamet ning avalikud ettepanekud tulevad juuniks. Vaadates linna senist tegevust, pole alust arvata, et autostumise eest võitlev Tallinna transpordiamet tahab või suudab linna enda arengukavasid ning strateegiaid ellu viia. Kõlvart panustab endiselt võlusõnale «rohepealinn». Uusehitiste süsinikujalajäljest tuleb 30–50 protsenti reeglina maa-alusest parkla rajamisest: see on kaugelt kõige saastavam osa mis tahes uuest hoonest, olgu see puidust või betoonist. Tallinn on rohepesupealinn, kus inimesi sunnitakse ostma parkimiskohti.