Hillar Petersen ⟩ Hoolimata Eesti peretoetuste tõusust valivad töötud sisserändajad ikka Rootsi (7)

Hillar Petersen
, Pere Sihtkapital SA juhatuse liige
Copy
Maili ja Hillar Peterseni peres kasvab kuus last.
Maili ja Hillar Peterseni peres kasvab kuus last. Foto: Erakogu

Riigikokku kandideeriv Ignar Fjuk kirjutas 2. veebruari Postimehes, et peretoetuste kasv ähvardab Euroopa Liidust Eestisse meelitada sisserändajaid, kelle juured asuvad Euroopast väljaspool. Fjuki mure rahvusliku keha püsima jäämise pärast on sündimuse taset ja eesti keele olukorda arvestades asjakohane, kuid tema arutlus ei arvesta faktiga, et meie kasvanud perehüvitised pole siiski ligilähedaseltki nii mahukad kui näiteks Rootsi sotsiaalsed hüved. Töötul immigrandil ei ole kuidagi mõistlik mugavaks äraelamiseks Rootsi asemel Eesti valida, kirjutab Pere Sihtkapital SA juhatuse liige Hillar Petersen.

Fjuki peretoetuste kriitika sisaldas mitmeid ajakirjanduses korduvalt kajastatud küsimusi, näiteks võrdsus ja vajaduspõhisus. Nendel ma siin ei peatu, kuna neid on juba palju käsitletud ja olen ka ise samal teemal pikemalt kirjutanud (ERR, 23. august 2022). Lähemalt vaatlemist vajab aga Fjuki mure, et suurenenud peretoetused hakkavad Eestisse meelitama Euroopa-väliste juurtega sisserändajaid, kes tekitavad siin kõiksuguseid sotsiaalseid probleeme, just nagu Rootsis.

Kas Fjuki hirmudel on alust? Lühike vastus on, et loogiliselt võttes pole lähitulevikus näha massilist immigrantide sissevoolu mujalt Euroopa Liidust Eestisse. Kuigi lasterikka pere toetus kasvas märkimisväärselt, on see kõrvutatuna kõiksuguste lääneriikides pakutavate sotsiaaltoetustega ikkagi väike.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles