REEMO VOLTRI ⟩ Eestikeelsete õpetajate põud on osa suuremast probleemist - seis on katastroofiline (2)
/nginx/o/2020/11/16/13480171t1h8a4d.jpg)
30. jaanuar 2023, 17:35
Soovin poliitikutele otsuste langetamisel sama kindlameelsust, millega esineti reedesel haridusdebatil, kirjutab Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri.
Reedel toimus debatt «Kes päästab Eesti hariduse?». Seal kujunes üks tõsisem vastasseis Tõnis Lukase ja Jevgeni Ossinovski vahel küsimuses, kas eestikeelset haridust peaks eesti ja vene lapsed saama senistes koolides eraldi või mingil moel koos.
Eestikeelne haridus
Üks debati osalistest ütles õigesti, et põhimõtteliste otsustega on tehtud ära alles lihtsam osa ning eestikeelse õppe praktiline ärakorraldamine on väga keeruline ülesanne. Sama kehtib ka õpetajate läbipõlemise, massilise töölt lahkumise ning liiga vähese noorte õpetajate juurdetuleku kohta.
Jevgeni Ossinovski tõi välja, et arusaam, kuidas eestikeelsele haridussüsteemile üle minna, on pidevalt muutunud ning konsensust pole kujunenud. «Tegelik probleem on see, et eesti ja vene lapsed õpivad eraldi majades, meil on segregeeritud haridussüsteem. Tallinna Reaalkool siin ja Tõnismäe Reaalkool mõnisada meetrit eemal, kuidas me paneme need lapsed koos õppima?» küsis Ossinovski ja lisas, et praktilist lahendust pole praegu veel kellelgi.
Ossinovskile oponeeris Tõnis Lukas. «Eesti ja vene laste vägisi kokkupanekut me ei ole valitsusega planeerinud ja mina haridusministrina kindlasti ka mitte. Koolikeskkond peab jääma kandma eesti kultuuri.»
«Reform näeb ette võimalust õppida ka oma emakeelt ja kultuuri, mida vanast traditsioonist pakuvad endised vene õppekeelega koolid ja sinna on ka atraktiivsem minna venekeelsetel noortel. See vahe mingil määral ikkagi kindlasti jääb,» ütles Lukas.
Jevgeni Ossinovski nentis, et siin ollakse Lukasega selgelt erinevatel seisukohtadel.
Ühelt poolt positiivne, et haridusvallas on tekkinud poliitikutel julgus langetada ka potentsiaalselt pinget tekitavaid otsuseid. Eestikeelsele õppele ülemineku äraotsustamine nõudis kindlasti julgust ning seda riigimehelikku sammu tuleb tunnustada. Nüüd tuleb parteidelt nõuda sama kindlameelsust ka hariduse teiste kriitiliste probleemide lahendamisel.
Õpetajate puudus ja palk
Küsimus, kuidas meelitada koolidesse piisavalt eestikeelseid õpetajaid, on osa suuremast õpetajate järelkasvu murest, kus seis on tegelikult katastroofiline.
Tõnis Lukas rõhutas lahendusena õpetajaameti väärikuse taastamise olulisust. «Tõstame palga sinna, et saab rääkida juba ka millestki muust. Enamus viimasel 20 aastal pedagoogilistel erialadel lõpetanud inimesi ei tööta õpetajatena. Karjääripöörajatena kutsume neid tagasi, see on kindlasti lahendus,» ütles Isamaa haridusminister.
On hea meel, et riigikokku pürgijad olid sarnastel seisukohtadel õpetajate miinimumpalga kiire tõusu küsimuses, mille järgi peakse see olema vähemalt 120% Eesti keskmisest. Samas tuleb silmas pidada, et Eesti õpetajate keskmine vanus kasvab iga aastaga aasta ning läheneb jõudsalt 60-le. See tähendab, et kiirete muutusteta sõidab Eesti seni tipptasemel haridus peagi üle kuristiku serva.
Kutsun üles, et nõudkem kõik poliitikutelt nendel valimistel julgust langetada suuri ja vajalikke otsuseid.