
Ligi 7000 õpetajat ühendav Eesti Haridustöötajate Liit saatis riigikokku pürgivatele erakondadele vastamiseks kaheksa teravat küsimust.
Ligi 7000 õpetajat ühendav Eesti Haridustöötajate Liit saatis riigikokku pürgivatele erakondadele vastamiseks kaheksa teravat küsimust.
Küsimused puudutavad Eesti üldhariduse rahastamise, kärpimise ja raskete otsuste kohta, et teha selgeks, kas ja millistel parteidel on pakkuda reaalseid lahendusi Eesti süveneva hariduskriisi ületamiseks.
Eelmisel nädalal saadetud küsimustele on vastamiseks aega kuni täna kella 17.00-ni. Vastused avalikustatakse ning õpetajad koostavad vastuste põhjal pingerea. End parimast küljest näidanud erakonnad saavad võimaluse oma ideid täpsemalt tutvustada reedel, 27. jaanuaril kell 16.00 toimuvas ja Postimehe veebis üle kantavas haridusdebatis.
Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) juhi Reemo Voltri sõnul on haridus kõigi erakondade programmide järgi oluline, aga konkreetseid hädavajalikke reforme pole aastaid tehtud ning mitmes mõttes on Eesti üldharidus kriisis.
“Meie õpetajate keskmine vanus on OECD riikide seas üks kõrgemaid. Kevadise suure uuringu järgi on üle 90% õpetajatest kogenud läbipõlemist. Sügisel tegid koolijuhid valitsusele avaliku pöördumise, et õpetajate puudus ähvardab koolide sulgemisega. Eesti hariduses tuleb kiiresti langetada suuri, olulisi ja ilmselt ka valusaid otsuseid, muidu sõidab meie seni tipptasemel haridus üle kaljuserva,” ütles Voltri.
Suurima probleemina tõi Voltri esile õpetajate järelkasvu puuduse, mille põhjuseks on madal palk ning ebanormaalselt suur töökoormus.
«Õpetaja on magistrikraadiga tippspetsialist, aga täna jääb õpetaja palk võrreldavate ametite palkadele teistes sektorites alla rohkem kui viiendiku. Nii näemegi, kuidas pooled noored õpetajad lahkuvad koolist juba esimese nelja aasta jooksul. Oleme nõiaringis, kus vanad lähevad pensionile ja noored mujale tööle, allesjäänute koormus kasvab, mis tekitab läbipõlemist ja veel suuremat lahkumist,» selgitas õpetajate esindaja.
EHL kui Eesti õpetajate suurim esindusorganisatsioon saatis kõigile Riigikokku pürgivatele erakondadele konkreetsed küsimused, millega Voltri sõnul soovitakse terad sõkaldest eraldada.
«Saame näha, kes Eesti õpetajaskonna muresid üldse ignoreerib, kes vastab ümmarguse jutuga ning kellel on realistlikud ja sisulised plaanid. Eesti kokku rohkem kui 26 000 õpetajale, aga ka sadadele tuhandetele lapsevanematele annab see võimaluse näha, kas olulisel teemal on loosungite taga ka sisu,» ütles Voltri.