Aune Valk ⟩ Kas Eesti ikka tahab tarka ja haritud rahvast?

Pildil Tartu Ülikooli peahoone. Foto: Ragnar Peets

Tänapäevane tööturg ja ühiskond vajavad arenguks tipptasemel oskusi. Kõrgema haridusega inimesi on tarvis nii kestliku majanduskasvu aluseks olevaks uuendustegevuseks kui ka sotsiaalselt sidusa ühiskonna hoidmiseks pingelisel ajal. Enamikus arenenud riikides on kõrghariduse omandamine ja kõrgelt haritud inimeste osakaal viimastel aastakümnetel hüppeliselt kasvanud. Nii on läinud ka Eestis, kuigi märksa tagasihoidlikumalt. Meil on lõpuni selgeks rääkimata, kui palju ja millist kõrgharidust me vajame, kirjutab Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk.

OECD iga-aastase haridusstatistika ja -analüütika mahukas väljaande Education at a Glance eelmise aasta keskne teema oli kõrgharidus. Käsitelu ühe peasõnumina leiti, et kõrgharidus toob inimestele ja ühiskonnale kasu vaatamata sellele, et kõrgharitute osakaal kasvab ja muutub seeläbi tavalisemaks. OECD riikides on 25–34-aastaste kõrgharidusega inimeste osakaal alates aastatuhande algusest ehk 21 aastaga kasvanud keskmiselt 21 protsendi võrra (27 protsendilt 48-le). See tähendab, et kui veel 2000. aastal oli arenenud riikides oma töökarjääri alguses kõrgharidusega ligikaudu iga neljas noor täiskasvanu, siis nüüd peaaegu iga teine.

Eestis on see kasv olnud aeglasem: 29 protsendilt 43-le. Ning kuigi oleme teistest riikidest ja omaenda seatud eesmärgist (45 protsenti) maas, on ikka neid, kes kahtlevad, kas kõrgharidusega inimesi on nii palju vaja. Kahjuks ei toeta praegune kõrghariduse rahastamise mudel kasvu (vt ka EPL 17.01 ja joonis) ja nii on enamik kõrgkoole viimastel aastatel vastuvõetavate üliõpilaste arvu vähendanud.