JÜRGEN LIGI ⟩ Komistuskivid eestikeelsele haridusele üleminekul on olnud suured

Reformierakondlane Jürgen Ligi. Foto: Sander Ilvest

Eestikeelsele haridusele üleminek on jäänud paraku poliitilise vastutöötamise ja ükskõiksuse taha, nendib endine haridusminister ja riigikogu liige Jürgen Ligi (RE).

On paras müsteerium, kuidas riik, kes oma mõtteks nimetab eesti keele säilitamist, on olnud nii pühendunud venekeelsele haridusele. Eelmised viis aastat olid selles lausa piinlikud ja väärivad eraldi ülevaatamist. Kuid ka veerand sajandit enne seda tuleb kokku võtta: see oli unustamine ja edasilükkamine. Sest kui aastal 1993 sätestati, et hiljemalt 2000. aastaks minnakse kõigis gümnaasiumides üle eestikeelsele õppele, siis neli aastat hiljem sätestati, et seda alles alustatakse hiljemalt 2007/2008.

Aastal 2000 määratleti eestikeelsena ka 60-protsendilise riigikeele osakaaluga õpe ning 2002 loodi võimalus, et valitsus võib siingi erandeid teha. Üldse puudu jäi eesmärk lasteaiale ja põhikoolile, kuigi keelekeskkonnaga kohanetakse just sel ajal lihtsalt.