Postimehe arvamusrubriigis ilmus 12. detsembril 2022 Tartu Ülikooli terioloogia õppetooli töötajate Maris Hindriksoni, Egle Tammelehe ja Harri Valdmanni artikkel «Eesti suurkiskjate seires on aeg üle minna tegelikule teaduspõhisusele». Kuivõrd artiklis seatakse kahtluse alla suurkiskjate seire teaduspõhisus ja seega ka usaldusväärsus, annavad keskkonnaagentuuri (KAUR) eluslooduse osakonna ulukiseire töörühma liikmed ülevaate nende korraldatava seire olemusest.
Tellijale
Ulukiseire töörühma liikmed ⟩ Suurkiskjate seire on teaduspõhine
TÜ terioloogide arutluskäik annab tunnistust, et arvamuse avaldajad pole endale selgeks teinud, mis eesmärgil suurkiskjate seires vaatlusandmeid kogutakse, kuidas neid analüüsitakse ning mida neist järeldatakse. Suurkiskjate vaatlusandmete kogumise keskne eesmärk on vaatluste ruumilis-ajalise analüüsi tulemusel erinevate pesakondade arvu ja nende paiknemise väljaselgitamine. Vaatlusperioodi ja vaatlejate hulka arvestavat korrektsiooni ei ole antud andmetele vaja teha, sest vaatluste arvust suurkiskjate arvukust ei tuletata. TÜ terioloogide kirjeldatud lähenemine suurkiskjate kui suhteliselt vähearvukate liikide puhul ei töötaks. Täiesti ekslik on aga arvamus, et suurkiskjate seire põhineb ka jahimeeste hinnangul liikide arvukusest.