Hille Hinsberg

FOTO: www.valitsus.ee

Poliitikauuringute keskuse Praxis kodanikuühiskonna-eksperdi Hille Hinsbergi sõnul peaks iga riigikogulane võtma streiki nii tõsise signaalina, et süüvima riigieelarve ridadesse nii kauaks, kuni leiab sealt kokkuhoiukohad, mille arvelt õpetajate palka tõsta.

Selge on see, et niisuguseid vorme ja nii massiliselt pole kodanikuühiskond oma seisukohtade avaldamiseks varem kasutanud.

Meeleavaldused, sotsiaalvõrgustikes kihav ja siis tänavale valguv protest, argielu mõjutav streik – nende nähtustega tuleb võimuesindajail harjuda.

Miks märkab laiem avalikkus alles nüüd kodanikühiskonna tegelikku rolli? Sest toimus selge nihe dialoogis – täpselt nagu Toots tõstis laua ümber, et lihataldrikut oma kätte saada, on meeleavaldajad olukorra enda kasuks pööranud.

Nad ei lepi sellega, et teevad diplomaatiliselt sõnastatud ettepanekuid arengukavasse, koguvad allkirju või närivad end läbi eelnõude kantseliidist. Nad ei mängi valitsuse reeglite järgi, vaid kehtestavad iseenda reeglid. Ja õigusega.

Mitte õpetajad ei pea teadma, kuidas ära teha koolivõrgu reformi. Nad nõuavad, et valitsus ja riigikogu teeks oma tööd ja leiaks lahendusi.

Seepärast on oma töös ebaõnnestunud need riigikogulased, kes viimase nädala jooksul laiutasid käsi ja teatasid, et «ega streik siis raha juurde ei too».

Muidugi mitte – sellest saab iga õpetaja aru, kelle töötasu streigi tõttu veel väiksemaks jääb.

Riigikogulane aga peaks riigieelarve ridadesse süüvima nii kauaks, kuni leiab need kokkuhoiu kohad.

Võimuesindajad on olnud väga must-valge suhtumisega, et ega siis kaitsekulude arvelt haridust rahastada ei saa. Samas on avalikkuse ette jõudnud kulutusi, mille vajalikkus on küsimärgiga.

DASAdele plaanitav ligi miljon eurot on vaid köömes suuremate kulude kõrval, millel on katteallikaks märge «muudest või määramata allikatest laekumistega seotud eelarvest».

Viimase nädala streigid on küll organiseeritumad kui seni, samas on neid mitut sorti. Õpetajad ajavad oma asja, ametiühingud oma rida, transpordisektor toetab kõiki ülejäänuid ja siis teatavad ka energeetikud tööseisakust.

Eesmärgid on erinevad, meetodid on erinevad, isegi kui protesti sihtmärgiks on seesama valitsus.

Rääkimata sellest, et ka Keskerakond püüab kodanikuühiskonda mängida ja end protestijate pingi peale sättida.

Avalik võim võiks sellest segadusest õppida, et rahval ongi erinevaid viise end väljendada. Oluline on eristada tõsiseid signaale mõne ühiskonnarühma murede kohta ja neid ka tõsiselt käsitleda.

Postimees palub täna ekspertidel ja asjaosalistel heita pilk lõppevale streiginädalale.