Skip to footer
Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

Kalev Kallemets Arutelu tuumaenergia üle on tervitatav (4)

Kalev Kallemets.
  • Uuringud tuumaenergia kasutuselevõtu osas on avalikud
  • Valiku tegemisel tuleb toetuda realistlikule tehnoloogiale
  • Selle taga on tippekspertide aastatepikkune töö

Hiljuti kirjutas Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige Madis Vasser arvamusloo tuumaenergiast ja selle kohta käivatest uuringutest, kuid samas leidis põhjuse kritiseerida ka Fermi Energiat. Talle vastab Fermi Energia kaasasutaja ja juhatuse liige Kalev Kallemets (RE). 

Kindlasti väärib tuumaenergia arutelu ja see on tervitatav. Inimestele loeb aga tänane reaalsus, mis puudutab näiteks hinnatõusu ja Saksamaa otsuseid energeetika valdkonnas.

Ka varem tuumaenergia suhtes kriitiline Greta Thunberg on toetamas tuumaenergia kasutamist, et kiiremini vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Tervitatav on, et Saksamaa hoiab sel küttehooajal vaatamata Saksa roheliste vastumeelsusele oma kolme tuumajaama pikemalt tööl. Pöörde on teinud ka Rootsi, kus uus valitsus on andnud ülesande uute tuumajaamade, sh väikereaktorite rajamiseks, ning Soome rohelised on pikalt tuumaenergiat toetanud.

Fermi Energia on oma senise tegevuse vältel investeerinud sadu tuhandeid eurosid, peamiselt enam kui tuhande Eesti osaniku kapitali, mitmesugustesse uuringutesse, et saada esmalt kindlust, kas tuumaenergia kasutuselevõtt oleks üldse Eestis vajalik, ja kui on, siis kas see on teostatav ja majanduslikult tasuv kõigis aspektides.

Need uuringud on alati olnud avalikud ja annavad vastuse kõigile selle energialiigi kasutuselevõtuga seotud küsimustele, nagu spetsialistide koolitamine, riikliku regulaatori loomine, ehitustehnilised küsimused, tehnoloogia sobivus, kütusetsükkel maagist jäätmelahenduseni, võimalikud riskid ja ohuallikad, aga ka kaasnevad hüved. Samadele küsimustele tuleb vastused leida ka tuumaenergia töörühmal 2023. aastal ning esitada tulemused lõppraportina vabariigi valitsusele. Tõsiasi on, et ka võrreldes 12 kuu taguse seisuga on Euroopa energeetikas toimunud olulised muutused, mistõttu varasem Saksa ja Brüsseli peavoolu optimism muretu maagaasi suhtes on möödanik.

Olime ka ise kolm aastat tagasi huvitatud uudsetest tehnoloogiatest, kuid energiakriisi arvestades tuleb ühiskonna ja kliima huvides keskenduda realistlikele ja rajamisel olevatele tehnoloogiatele.

Veel tehnoloogiaküsimustest, mis tundub olevat oponentidele üks tõsisemaid komistuskive. Kuuleme sageli seisukohti, mis kliimakriisist väljumiseks ühest küljest soovitavad mitte võtta kasutusele juba end tõestanud tehnoloogilisi lahendusi, samas aga soovitavad ainsa sobiva lahendusena tehnoloogiaid, mis ei saa energiatootmise mõttes küpseks lähema 20–30 aasta jooksul.

Või siis, et kuna väikereaktorite kütusetsükkel tekitab ühe uuringu järgi suurtest jaamadest rohkem jäätmeid, tuleks kaaluda hoopis käidukogemuseta ja veelgi rohkem jäätmeid tekitavaid sulasoolareaktoreid. Mitte eriti üllataval kombel tulevad sellised vastukäivad soovid alati ühest ja samast kohast.

Olime ka ise kolm aastat tagasi huvitatud uudsetest tehnoloogiatest, kuid energiakriisi arvestades tuleb ühiskonna ja kliima huvides keskenduda realistlikele ja rajamisel olevatele tehnoloogiatele. Sellegipoolest tervitame mitmekülgset arutelu.

Huvitav on arvamus, et samal ajal kui reaktor peaks kindlasti olema midagi eksootilist, ei tohiks jäätmelahenduseks kasutada Soomes juba rajatavast veidi nutikamat ja väikereaktorile mahu poolest sobivamat jäätmetelahendust süvapuruaukudes, ehkki selline tehnoloogia oleks nii geoloogiliselt ohutum kui ka kiiremini elluviidav. Niisuguseid soove, mis reaalse maailma tõsiasjadega liiga palju ei arvesta, näeme ilmselt edaspidigi, kuid seda ei saa kuidagi pahaks panna. Tuumaenergia õppimises on vaja püsivust ja kannatlikkust.

Selline võiks välja näha Eesti väike tuumajaam.

Septembris saatsime kolmele väikereaktori tootjale kutse tehnoloogiapakkumise tegemiseks. Tehnoloogiavalikus seatakse kriteeriumiteks tehnoloogiline küpsus, referentsjaama rajamine, majanduslik konkurentsivõime ja Eesti ettevõtete osalus tarneahelas. Fermi Energia eesmärk on tagada klientidele püsiva ja soodsa hinnaga elektrienergia tarnimine ja varustuskindlus nii kiiresti kui võimalik, sest tarbijad praegu ja lähiaastatel kannatavad. Peame tegema võimalikult elluviidavaid lahendusi, arvestades primaarset ohutusnõuet ning selle tagamist läbi valdkondliku pädevuse, inimestesse investeerimise, tehniliste lahenduste läbitöötamise, firmasiseste regulatsioonide ja protseduuride väljatöötamise nii elektrijaama rajamiseks kui käitamiseks. Äärmiselt tähtis on Fermi Energiale tihe koostöö paljudes valdkondades meie Soome, Rootsi, Kanada, USA ja Läti partneritega, kes omakorda pidevalt hindavad, kas teeme õigeid valikuid. On selge, et pälvime jätkuvat Eesti ja rahvusvaheliste investorite ning klientide usaldust, kui teeme oma tööd professionaalselt, põhjalikult ja järgides IAEA juhiseid.

Fermi Energia 2023. aasta jaanuaris sündiva tehnoloogiavaliku taga on tuumaenergia tippekspertide aastatepikkune töö ja sektori parim kogemus, mitte pime usk loosungitesse. Panustame pidevalt Eesti noorte tuumaenergiaalasesse haridusse. Koos Eesti Energia, Praktikali, ABB, Metroserdi ja Nordeconiga panustame füüsikaõppe kvaliteedi tõstmisse programmi «Lae end» kaudu; saadame igal aastal kaks Eesti noort oma stipendiumiga tuumaenergia magistriõppesse; koos Eesti Teaduste Akadeemiaga populariseerime energeetika ja füüsika erialasid Lääne- ja Ida-Virumaal akadeemik Anto Raukase stipendiumi kaudu; korraldame igal suvel intensiivset tuumaenergia suvekooli Fermion; kaasame oma ettevõtte töösse juba praegu praktikante. Eesti noored on targad ja rahvas nutikas – ainus varustuskindluse tagamise valik ei pea olema see, kas täna põletada põlevkivi ja homme metsa või vastupidi. Tark rahvas ei hädalda ega ole saamatu, vaid õpib, planeerib, arutab ja viib ellu.

Kommentaarid (4)
Tagasi üles