Krista Kodres ⟩ Materiaalse mineviku kustutamine ei tee nõukogude aega olematuks

Punaväeosade mälestustahvlite eemaldamine Maarjamäe memoriaali alalt. Foto: Mihkel Maripuu

Tulevasi ajaloohuvilisi põlvkondi silmas pidades ei tohiks kultuuri kõige üldisemalt puudutavaid otsuseid teha mitte tormates, vaid tasa ja targu, eksperdigruppe kaasates, kirjutab EKA kunstiteaduse professor Krista Kodres. 

Hallootav kutse kunstiinimestele maa peale tulla kõlas üleolevalt ning värske justiitsministri argumentatsioon vasturääkivalt ja ebaveenvalt. Just toodud põhjendusi ongi mõtet veidi lähemalt vaadata. Lea Danilson-Järg kutsub üles hävitama punamonumente, mille eemaldamine võimaldab aga Eesti kuritegeliku vallutaja ideoloogilise mõju alt lõplikult vabaneda. Eemaldamine peab toimuma, kuna «Euroopas käib sõda, mis tugineb nõukogude pärandile… Oleks Nõukogude sümboolika kummardajad õigel ajal hukka mõistetud, ei oleks ehk Euroopas praegu ka sõda».

Ministri põhjendused viivad mõtte pika ajalooga nähtusele, mis on üldtuntud ikonoklasmi nime all. Ikonoklastid olid ja on need, kes purustasid/purustavad kujusid või kujutisi selle tõttu, et usuvad neid kehastavat valet usku/ideoloogiat. Ühtlasi usuvad nad, et hävitades kujusid või kujutisi, hävitavad nad ka selle, mida neid usutakse kehastavat. Kogu mõte ja sellega kaasnev purustamine on seega ajendatud veendumusest, et materiaalsetel objektidel on võime edastada tähendusi. Ja tõsi see on, inimkultuur on oma pika ajaloo vältel loonud arvutul hulgal materiaalseid-visuaalseid representatsioone, ja seda just põhjusel, et tähistada talle olulisi ideid ja väärtusi. Seega: ministri viidatud arhitektuuriobjektidel leiduv sümboolika kannab tõepoolest tähendusi ja esindab nõukogude aega, selle ideoloogiat ja väärtusi.