Sõda nõuab kaitsekulutuste tõstmist, rekordiline hinnatõus on vähendanud avaliku sektori töötajate palkade ja pensionide ostujõudu. Ning energiadefitsiit on viinud üles elektri ja kütte hinna, mis mõjutab nii peresid kui ka ettevõtteid.
Samas on suurenenud ka riigieelarve tulu, eeskätt seetõttu, et hinnakasv on kaasa toonud käibemaksu laekumise tõusu, samuti on oluliselt tõusnud CO2 kvootide hind, mis omakorda kasvatab tulu. Erasektori palgatõus on samuti suurendanud maksulaekumisi. Teisalt ei saa jätta arvestamata, et Eesti riigieelarve on juba varasematest aastatest miinuses, kuigi riigivõlg on Euroopa Liidu liikmete keskmisega võrreldes madal.
On poliitilise otsustamise koht, kuidas suurenenud laekumisi kulutada. Kas lappida varasemate aastate puudujääki või suunata raha palkadeks ja toetusteks. Valitsus on otsustanud julgeoleku ja toimetuleku kasuks. See on erakordseid aegu arvestades mõistlik otsus. Samas tuleb muidugi arvestada, et lähenemas on valimised, mis tähendab, et valitsus on teinud mitte üksnes mõistliku, vaid ka populaarse otsuse, mis võib neid valimistel aidata.
Üks on aga selge – julgeoleku pealt ei ole võimalik kokku hoida, olgu valimised tulemas või mitte. Nii ületab kaitsekulutuste maht riigieelarves esimest korda ühe miljardi piiri. Tähelepanuväärsed on ka eestikeelsele õppele ülemineku jaoks planeeritud meetmed: Ida-Virumaa eesti keeles õpetavate õpetajate palk arvutatakse alates järgmisest õppeaastast kordajaga 1,5, sellele lisandub veel renditoetus ning lähetustoetus, mis peaks veelgi soodustama õpetajate liikumist Ida-Virumaale. Loodetavasti on nendel meetmetel hea mõju.