/nginx/o/2022/09/29/14865861t1h98dc.jpg)
Elame tormilisel ajal. Euroopas on suur sõda, aastane hinnatõus Eestis on 25 protsenti. See on taust, millel valitsus esitas riigikogule järgmise aasta riigieelarve kavandi.
Sõda nõuab kaitsekulutuste tõstmist, rekordiline hinnatõus on vähendanud avaliku sektori töötajate palkade ja pensionide ostujõudu. Ning energiadefitsiit on viinud üles elektri ja kütte hinna, mis mõjutab nii peresid kui ka ettevõtteid.
Samas on suurenenud ka riigieelarve tulu, eeskätt seetõttu, et hinnakasv on kaasa toonud käibemaksu laekumise tõusu, samuti on oluliselt tõusnud CO2 kvootide hind, mis omakorda kasvatab tulu. Erasektori palgatõus on samuti suurendanud maksulaekumisi. Teisalt ei saa jätta arvestamata, et Eesti riigieelarve on juba varasematest aastatest miinuses, kuigi riigivõlg on Euroopa Liidu liikmete keskmisega võrreldes madal.
On poliitilise otsustamise koht, kuidas suurenenud laekumisi kulutada. Kas lappida varasemate aastate puudujääki või suunata raha palkadeks ja toetusteks. Valitsus on otsustanud julgeoleku ja toimetuleku kasuks. See on erakordseid aegu arvestades mõistlik otsus. Samas tuleb muidugi arvestada, et lähenemas on valimised, mis tähendab, et valitsus on teinud mitte üksnes mõistliku, vaid ka populaarse otsuse, mis võib neid valimistel aidata.
Üks on aga selge – julgeoleku pealt ei ole võimalik kokku hoida, olgu valimised tulemas või mitte. Nii ületab kaitsekulutuste maht riigieelarves esimest korda ühe miljardi piiri. Tähelepanuväärsed on ka eestikeelsele õppele ülemineku jaoks planeeritud meetmed: Ida-Virumaa eesti keeles õpetavate õpetajate palk arvutatakse alates järgmisest õppeaastast kordajaga 1,5, sellele lisandub veel renditoetus ning lähetustoetus, mis peaks veelgi soodustama õpetajate liikumist Ida-Virumaale. Loodetavasti on nendel meetmetel hea mõju.
On poliitilise otsustamise koht, kas lappida varasemate aastate puudujääki või suunata raha palkadeks ja toetusteks. Valitsus on otsustanud julgeoleku ja toimetuleku kasuks.
Tervikuna suureneb selle aasta riigieelarve 18 protsenti, kuid eri osad erinevas mahus – sotsiaaltoetused, mille sees on pensionid, peretoetused ja vanemahüvitised, lausa 24 protsenti. Sealjuures kõige suurem kasv on peretoetuste valdkonnas – 48 protsenti.
Tööjõu ja majandamiskulud seevastu kasvavad vähem – 17 protsenti. Suur osa sellest läheb õpetajate ja päästjate palgatõusuks. Samasugust tõusu pole aga kavas meditsiini valdkonnas, kuigi veel aasta tagasi koroonakriisis oli meedikute puudus tõsine probleem.
On ka tähelepanuväärne, et kui peresid ja väikeettevõtteid toetatakse ohtralt, siis suuremate ettevõtete toimetulekumeetmed mittetoimiva elektrituru tingimustes on väga tagasihoidlikud.
Valitsus loodab küll rikkaliku riigieelarvega majandust ergutada, kuid silmas tuleb pidada ka seda, et defitsiidis riigieelarve võib tagant tõugata inflatsiooni. Kui arvestada veel ettevõtete raskusi energiakriisis, võib see kõik kaasa tuua ka majanduslanguse ning riigitulude vähenemise. Kui nii läheb, siis jääb see kõik järgmise valitsuse lahendada.
Majanduse prognoosimine on aga tänamatu tegevus, eriti praegusel keerulisel ajal. Koroonakriis ei toonud kaasa kardetud majanduslangust ja jääb loota, et ka praegune riigieelarve täidab oma ülesannet nii nagu plaanitud.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)