Lauri Vahtre ⟩ Tallinna juhtimine ei ole kohaliku elu küsimus

Britta Benno, «Düstoopiline Tallinna Linnavalitsuse hoone», ofsetlitograafia, serigraafia, 2017. FOTO: Repro Foto: Repro

Vene kodanikelt kohalikel valimistel hääleõiguse äravõtmise algatus on tekitanud vastakaid arvamusi, kuid selles küsimuses ei tohi jääda otsustamatuks, kirjutab Fookuse «Maa ja rahvas» rubriigi toimetaja, ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).

Aktuaalses Kaameras eksponeeris ERR peamiselt inimesi, kes leidsid, et «pole vaja, nad siin nii kaua elanud», Jüri Raidla aga meenutas, et Põhiseaduse Assamblee pidas silmas just praegust korraldust, kui kirjutas põhiseaduse nii, nagu ta kirjutas. Ehk teisisõnu – Vene kodanikelt hääleõiguse äravõtmiseks tuleks muuta põhiseadust. Ja pealegi on kohalikud volikogud kohalike asjade ajamiseks, kus kellegi kodakondsus asjasse ei puutu.

Kõigepealt «kohalike asjade» argument. See ei pea vett. Esiteks teame, et sageli valitakse Eesti presidenti valimiskogus. Valimiskogu koosneb riigikogu liikmetest ja volikogude liikmete hulgast valitud esindajatest. Need esindajad on küll vältimatult Eesti kodanikud, aga Eesti kodanikke on mitmesuguseid. Kui mittekodanike tahe otsustab, kas Eesti presidenti sõidab valima Mihhail Stalnuhhin või keegi teine, siis see tähendab, et presidendi valimisel mängib oma osa ka mittekodanike tahe.