Andres Kraas ⟩ Kogu riik peab viimaks eesti keelele üle minema

Andres Kraas Foto: Erakogu

Vaatamata sellele, et iseseisvuse taastamisest möödus äsja 31 aastat, on Eesti pea ainuke riik Euroopa Liidus, kes pole suutnud oma riigikeelt de facto maksma panna, kirjutab ajaloolane Andres Kraas. 

Me ei räägi enam mitte ainult vene keele paralleelsest kasutusest, vaid kohati koguni selle ainukasutamisest, nii avalikus ruumis, veebiportaalides kui ka teeninduses, kus umbkeelse müüja, ettekandja või taksojuhi otsa komistamine on muutunud järjest sagedasemaks. Oleme ise, omaenese kodus, sellega vabatahtlikult nõustunud! Kas tegemist on rumaluse, nihilismi, poliitilise prostitutsiooni, asise ahnuse või ammustest aegadest päritud orirahva allaheitlikkusega, vahet pole – igal juhul lämmatab see eesti rahvuskultuuri ja õõnestab omariikluse alustalasid nii seest- kui väljastpoolt.

Vähe sellest, et iga silp igal sammul püüdlikult vene keelde ümber pannakse. Nüüdseks oleme jõudnud juba nii kaugele, kus hariduses, teeninduses, kohalikes omavalitsustes jm töötavad inimesed, kes eesti keelest midagi aru ei saa ning nõuavad, et nendega suheldaks vene keeles. Vaatamata sellele, et kohalike omavalitsuste volikogudesse saavad kuuluda ainult Eesti kodanikud, kellest mittesünnijärgsed peavad sooritama riigikeele eksami, on mõnes paigus töökeeleks vene keel. «AKs» näidatud Narva linnavolikogu istung oli tüüpiline näide sellest, kuidas Eesti vabariigis seadustele ülbelt vilistatakse. Kahju, kui riigitelevisioon umbkeelsust järjepanu propageerib, pisendades sellega mitte ainult eesti keele tähtsust, vaid ka selle õppimise vajadust!