Väino Rajangu ⟩ Mida teha venekeelse kooliga?

Väino Rajangu. Foto: SCANPIX

Eesti peab lõpuks minema üle eestikeelsele koolitussüsteemile, nendib endise Riikliku Hariduskomitee esimees, professor Väino Rajangu.

Vene õppekeelega koolides muutus eesti keele õppe küsimus aktiivseks 1980. aastate teises pooles. Tookord õppis Eesti koolitussüsteemis kolmandik õppijatest vene keeles. 1988. aastal toimus Eesti haridustöötajate konverents, millel olulisel kohal kajastusid ka vene õppekeelega koolides eesti keele õppe küsimused. 18. jaanuaril 1989 võttis meie ülemnõukogu esimese liiduvabariigina NSV Liidus vastu keeleseaduse ja selle eeskujule järgnes ka teisi liiduvabariike.

Vene õppekeelega koolides eestikeelsele haridusele ülemineku teema on järgnevatel aastatel korduvalt poliitikute poolt üles kergitatud, siis aga jälle ära vajunud. Tänavuaastases koalitsioonilepingus on omaette peatükk «Eestikeelne haridus», mis kinnitab küsimuse jätkuvat aktuaalsust. Ajakirjanduses on juba ilmunud ka vastuargumente, mis näitavad, et kavandatud tempos eestikeelsele haridusele üleminek nõuab suuri pingutusi. Märtsis on riigikogu valimised ja praegu pole teada, missuguseks kujuneb siis valitsuskoalitsioon ning missugused on selle koalitsiooni väärtushinnangud. Nii võib vene õppekeelega koolides eestikeelsele haridusele ülemineku teema jälle tahaplaanile jääda ja elluviimine edasi lükkuda.