Andres Kraas ⟩ Kas Eesti põeb Stockholmi sündroomi?

Arutelu kuritegeliku režiimi monumentide üle on muutunud kirglikuks.  Foto: Konstantin Sednev

Täna on Eesti oma tegudes täiesti vaba ja kui tahame, et meist lugu peetakse, peame käituma iseenda kodus peremehena ja mitte sõltuma siinsete Venemaa kodanike armust, kirjutab ajaloolane Andres Kraas. 

Stockholmi sündroomi mõiste defineerisid Rootsi psühhiaatrid 1973. aastal peale seda, kui pangaröövi ohvriks langenud Stockholmi Kreditbankeni töötajad läksid 6-päevase pantvangistuse järel oma vangistajate poolele üle ja hakkasid nendega koos neid vabastama tulnud jõudude vastu võitlema. Hiljem laienes see termin ka teistele juhtumitele, mil ohvrid asusid kurjategijate poolele, muutusid neile lojaalseteks ning hakkasid oma pahategijate kuritegusid õigustama ja kaitsma. Tundub, et ka Eestis on teatud seltskond sellesse sündroomi nakatunud. Kuidas muidu seletada tõika, et osa poliitikuid on asunud kaitsma Eesti rahvast pool sajandit terroriseerinud kuritegeliku režiimi monumente, mitte aga nende avalikust ruumist eemaldamist.