Konkurentide olemasolu kinnitavad riigihangete registri andmed, kust selgub, et sügisel analoogsetel hangetel osales ridamisi pakkujaid ning ka see, et kõigest kümme päeva hiljem osati pöörduda paljude ettevõtjate poole. Teises hankes osales 12 ettevõtjat ja kolmandas umbes 30, mis kõneleb pakkujate küllusest. Loomulikult ei saanud uusi pakkujaid esmahanke järel tärgata nagu seeni pärast vihma. See, et konkurente trotsiti, ei tähenda, et neid poleks varem olemas olnud. Terviseameti meditsiiniseadmete andmekogu info kohaselt pakkusid sarnaseid kaubaartikleid näiteks Medivar OÜ, MedTeenus OÜ, Sanitify OÜ jne.
Seni pole millegagi kummutatud väidet, et Medivar OÜ soovis osaleda esmahankes enne hankelepingu sõlmimist, aga seletamatul kombel seda ei võimaldatud. Selle asemel maksti hoopis maksuvõlaga ettevõttele Selfdiagnostics OÜ koguni hankepraktikas pretsedenditut ettemaksu. Tahes-tahtmata tekitab see küsimusi, milliseid ei tohi demokraatlikus ja läbipaistvusele pretendeerivas ühiskonnas maha vaikida. Viide sellele, prokuratuur ei alustanud kriminaalmenetlust, toomata seejuures välja ammendavaid põhjendusi, ei tähenda veel, et riigihanke reegleid ei rikutud. Käimas on väärteomenetlus.
Väide, et koolide lahtihoidmiseks polnud vaja osta tol hetkel kõigile kättesaadavaid tavatooteid, vaid meditsiiniseadmeid-kiirteste, mille turule toomine on riigi järelevalve all on eksitav. Kõik kiirtestid on seaduse silmis meditsiiniseadmed, mis peavad turule pääsemiseks olema terviseametis registreeritud. Turule lubatud kiirtestid olid hõlpsasti leitavad terviseameti andmekogust. Isegi apteekides ja kaubanduskeskustes müüdi laia valikut terviseameti registreeringuga kiirteste.