Leon Glikman ⟩ Ministeerium peaks kiirtestide hanke osas eksimust tunnistama

 Advokaat Leon Glikman Foto: Mihkel Maripuu

• Ma pole kunagi kahtluse alla seadnud kiirtestimise vajalikkust
• Ka riigi raha puhul tuleks üles näidata heaperemehelikkust
• Vabaturumajanduse nurgakivi on võrdsed võimalused

Haridus- ja teadusministeeriumi õiguspoliitika osakonna juhataja Raina Loom nimetas 20.06.2022 artiklis, et ma olevat esitanud kiirtestihanget puudutavas 7.06.2022 arvamusloos valesid ja kontekstist välja rebitud väiteid, mis jätvat ministeeriumi tööst eksliku mulje. Raina Loomil on eraisikuna õigus arvamust avaldada ja sõnavabadust teostada, kuid ministeeriumi seisukohtade väljendamisel oleks faktidele näkku vaatamine teretulnud. Ministeeriumi tegevuse iga hinna eest õigustamine ei käi kokku tarvidusega tulevikus arukamalt toimida, kirjutab vandeadvokaat Leon Glikman.

Ma pole kunagi kahtluse alla seadnud koroonaprobleemi olulisust ja kiirtestimise vajalikkust. Sellele leheruumi kulutamine kujutab endast lahtisest uksest sissemurdmist, aga ka probleemi ivast fookuse kõrvalejuhtimist.

Ükskõik milliseid õigustusi ka ei otsita, on jätkuvalt arusaamatu, miks piirdus ministeerium ühe pakkujaga ning mis segas tal maksumaksja raha kokkuhoidmise huvides samaaegselt konkurentidelt pakkumusi võtta, milleks piisanuks ühe arvutihiire klikiga paljudele adressaatidele e-kirja saatmisest. Pole usutav, et mõni pädev ametnik peaks võimalikuks isikliku raha kulutamist näiteks esmapakkuja hinnaga teleri ostuks, tutvumata teiste müüjate pakkumustega. Sama heaperemehelikkust tulnuks üles näidata ka riigi raha puhul.

Seda, et samaaegselt tulnuks võtta võistlevaid pakkumusi, ei väida ainult vandeadvokaat Glikman, vaid ka rahandusministeerium ja riigikontrolör. Kiirtestid polnud Eestis ootamatult meteoriidina taevast alla sadanud nähe. Enne koolide kiirtestihanget olid paljud haiglad ja kohalikud omavalitsused juba teinud kiirtestide hankeid. Ajakirjanduse andmeil polnud Selfdiagnostics OÜ isegi ainus ettevõte, kelle kiirteste oli koolides «piloteeritud». Näiteks MedTeenus OÜ pakutavaid kiirteste oli juba kasutatud Rocca al Mare koolis.

Ministeeriumi tegevuse iga hinna eest õigustamine ei käi kokku tarvidusega tulevikus arukamalt toimida.

Rahandusministeeriumi kontrollaktis haridus- ja teadusministeeriumi kiirtestide hanke kohta on sedastatud, et otselepingu sõlmimiseks alused puudusid, sest turul oli tagatud piisav konkurents kiirtestide tarneks. Ajakirjanduse andmetel vastustas rahandusministeerium teiste pakkujate välistamist ka enne tehingu sõlmimist. Rahandusministeerium leidis, et kui hankija oleks küsinud pakkumusi mitmelt pakkujalt ehk konkurentsi efektiivselt ära kasutanud, siis oleks hind võinud olla parem. Viimasega saab üksnes nõustuda, kuna majandusseadused muudviisi lihtsalt ei toimi.

Konkurentide olemasolu kinnitavad riigihangete registri andmed, kust selgub, et sügisel analoogsetel hangetel osales ridamisi pakkujaid ning ka see, et kõigest kümme päeva hiljem osati pöörduda paljude ettevõtjate poole. Teises hankes osales 12 ettevõtjat ja kolmandas umbes 30, mis kõneleb pakkujate küllusest. Loomulikult ei saanud uusi pakkujaid esmahanke järel tärgata nagu seeni pärast vihma. See, et konkurente trotsiti, ei tähenda, et neid poleks varem olemas olnud. Terviseameti meditsiiniseadmete andmekogu info kohaselt pakkusid sarnaseid kaubaartikleid näiteks Medivar OÜ, MedTeenus OÜ, Sanitify OÜ jne.

Seni pole millegagi kummutatud väidet, et Medivar OÜ soovis osaleda esmahankes enne hankelepingu sõlmimist, aga seletamatul kombel seda ei võimaldatud. Selle asemel maksti hoopis maksuvõlaga ettevõttele Selfdiagnostics OÜ koguni hankepraktikas pretsedenditut ettemaksu. Tahes-tahtmata tekitab see küsimusi, milliseid ei tohi demokraatlikus ja läbipaistvusele pretendeerivas ühiskonnas maha vaikida. Viide sellele, prokuratuur ei alustanud kriminaalmenetlust, toomata seejuures välja ammendavaid põhjendusi, ei tähenda veel, et riigihanke reegleid ei rikutud. Käimas on väärteomenetlus.

Väide, et koolide lahtihoidmiseks polnud vaja osta tol hetkel kõigile kättesaadavaid tavatooteid, vaid meditsiiniseadmeid-kiirteste, mille turule toomine on riigi järelevalve all on eksitav. Kõik kiirtestid on seaduse silmis meditsiiniseadmed, mis peavad turule pääsemiseks olema terviseametis registreeritud. Turule lubatud kiirtestid olid hõlpsasti leitavad terviseameti andmekogust. Isegi apteekides ja kaubanduskeskustes müüdi laia valikut terviseameti registreeringuga kiirteste.

On jätkuvalt arusaamatu, miks piirdus ministeerium ühe pakkujaga ning mis segas tal maksumaksja raha kokkuhoidmise huvides samaaegselt konkurentidelt pakkumusi võtta.

Puige, et kõik turule lubatavad kiirtestid ei ole ühtemoodi usaldusväärsed, samuti et nende hind oli erinev, ei saa olla konkurentide kõrvalejätmise õigustus. Riiklikult oli registreeritud suur hulk teste, näiteks Hangzhou Alltest Biotech, New Gene, Xiamen Boson, Anhui Deepblue, mille usaldusväärsus oli väga kõrge, sugugi mitte madalam kui eelise saanud Selfdiagnostics OÜ pakutaval testil. Kõigi kasutamispõhimõte oli sarnane. Tõsi küll, hind oli erinev, mis seda enam kinnitab erinevate pakkumuste võtmise vajadust.

Väide, et ainukesed tõelised kasusaajad on Eesti koolides õppivad lapsed ja nende perekonnad, ei pruugi olla õige, juhul kui maksumaksjatest perekondade raha on tuulde lastud. Ainus vaieldamatu kasusaaja oli hoopis Selfdiagnostics OÜ, kes äriühinguna peabki oma majandushuvide eest seisma. Paraku ei pruugi ühe ettevõtte erahuvi ja ministeeriumi esindatav avalik huvi kattuda.

Vabaturumajanduse nurgakivi on võrdsed võimalused. Avaliku huviga ei riimu majandusseadusi eirav konkurentsimoonutus. Ajakirjanduses avaldatu põhjal esineb kahtlus, et ühele turuosalisele võis ministeerium anda põhjendamatu eelise, mille tulemusena riik võis kanda olulist kahju. Kodanikuna loodan siiralt, et riik on võimeline kohastes ja ausas menetlustes välja selgitama kõik kiirtestisaagas tähtsust omavad asjaolud.