Raina Loom ⟩ Ministeeriumi silmis olid kiirtestide hanked õiguspärased

Raina Loom FOTO: Pp Foto: PP

• Paljud ei mäletagi, mis olukorras me möödunud sügisel olime
• Turul polnud laias valikus usaldusväärseid kiirteste
• Riigiprokuratuut pole hankes kuriteokoosseisu tuvastanud

Postimees avaldas 7. juunil vandeadvokaat Leon Glikmani arvamusartikli haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud kiirtestide hanke kohta, milles on mitmeid valesid ja kontekstist välja rebitud väiteid, mis teemaga ja sealhulgas riigihangete korraldamise tingimustega mitte kursis olevatele lugejatele võib jätta ministeeriumi tegevusest eksliku mulje, kirjutab haridus- ja teadusministeeriumi õiguspoliitika osakonna juhataja Raina Loom.

Jutt käib möödunud sügisel haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud kiirtestide hankimise õiguspärasusest. Leon Glikmani artiklis mainitakse korduvalt Medivar OÜd, kelle kohta tuuakse näiteid, et see ettevõtja oleks võinud pakkuda palju odavamaid kiirteste, võrreldes Selfdiagnostics OÜga, kellega ministeerium esimese hankelepingu sõlmis. Maha tehakse ministeeriumi otsus, et pakkumisi ei küsitud kõigilt turul olnud kiirtestide pakkujatelt.

Miks üldse pidi haridus- ja teadusministeerium korraldama koolide jaoks kiirtestide hanget, kui tegemist on meditsiiniseadmetega, mille ostud kuuluvad sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse?

Praegu, mil ühiskond on avatud ja koroonauudiseid on ajakirjanduses asendanud sõja- ja valitsuskriisi uudised, ei mäletagi paljud, mis olukorras me möödunud sügisel olime. Viirus levis oktoobris väga laialt ning taas arutati, kas viiruse leviku tõkestamiseks tuleb koolid distantsõppele saata. Eelmisest õppeaastast aga teadsime, et distantsõppe mõjud on karmid ning sel ajal tekkivad õpilüngad ja noorte kahjustunud vaimne tervis vajavad veel pikalt silumist. Laste ja noorte toetamine õpingutes, haigestumisega kaasnevad kulud nõuavad miljoneid. Haridus- ja teadusministeeriumi vaatest oli koolide lausaline distantsile saatmine kõige halvem variant. Seega otsisime vabariigi valitsuse tasemel lahendusi, et hoida haridus avatuna. 

Ei vabariigi valitsuses ega ka kriisistaapides polnud koroonakriisi lahendamise küsimus tavaolukord ning koolide lahti hoidmiseks polnud vaja osta tol hetkel kõigile kättesaadavaid tavatooteid, vaid meditsiiniseadmeid-kiirteste, mille turule toomine on riigi järelevalve all.

Kõigi tasandite kriisistaabid arutasid sügisel iga päev, kuidas ohjeldada koroonakriisi, vältida kiiret nakatumist ning milline võiks olla selleks sobivaim lahendus. Valitsusel oli väga selge iganädalane ülevaade viiruse leviku olukorrast ning teadlaste nõuanded selle ohjeldamise võimaluste kohta. Veel 14. oktoobril oli kõigil valitsuse liikmetel ja ministeeriumidel arusaam, et koolide avatuna hoidmiseks jätkatakse vaktsineerimist, PCR-testimist ning lastele sobivamate testimisvõimaluste otsimist. Samuti teati, et sotsiaalministeeriumi partner SYNLAB Eesti OÜ viib läbi koolides piloottestimise laialdase valimiga.

Esmaspäevaks, 25. oktoobriks oli selge, et pole jõudlust seda plaani ellu viia. Ametkondades ja kriisistaapides oli informatsioon kiirtestide pakkujate kohta, partnerina nähti SYNLAB Eesti OÜd, kuid teada oli ka, et koolides oli kiirteste piloteerinud Selfdiagnostics OÜ. 26. oktoobril otsustas valitsus teadaoleva info pinnalt edasi minna teise plaaniga ehk skriiningu asemel kiirtestimisega koolides. Haridus- ja teadusministeerium sai selle teema enda lauale. Aega jõuda selguseni, kas 1. novembriks suudetakse kõigile koolidele vajalik arv kiirteste koos kasutatavuse koolituse ja üle-Eestilise transpordiga hankida, tingimustes, kus ministeeriumil ei olnud selleks ka eelarves raha, oli reaalselt kolm tööpäeva.

Ei vabariigi valitsuses ega ka kriisistaapides polnud koroonakriisi lahendamise küsimus tavaolukord ning koolide lahti hoidmiseks polnud vaja osta tol hetkel kõigile kättesaadavaid tavatooteid, vaid meditsiiniseadmeid-kiirteste, mille turule toomine on riigi järelevalve all. Sellise kiireloomulise ja erakorralise olukorra lahendamiseks on riigihangete seaduses olemas väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse reegel, mis lubab hädaolukorras osta asju ühelt pakkujalt.

Seadus lubas sellises olukorras osta teste ühelt pakkujalt ja seda ministeerium ka tegi. Leon Glikman viitab, et oleks võinud võtta siiski konkureerivaid pakkumisi. Infot ja aega oli vähe ning seetõttu valiti üks pakkuja, kelle kohta saime info terviseameti kaudu ja oli teada, et teste oli koolides piloteeritud. Leping sõlmiti vaid üheks kuuks, et oleks võimalik järgmist hanget ette valmistada. Kinnitan jätkuvalt, et need otsused said tehtud kehtiva seaduse raames.

Kiirtestide turule lubamine on terviseameti ülesanne. Sügisel oli terviseameti avalikustatud andmete järgi kiirtestide müüjaid tõepoolest mitmeid. Kiirtestide pakkujad lubati küll turule, kuid kriisiolukorra tõttu kontrollis terviseamet kiirtestide usaldusväärsust jõudumööda tagantjärele. 

Väide, nagu olnuks oktoobris turul suurel hulgal usaldusväärseid, lastele kasutamiseks sobivaid ja laias valikus kiirteste, on vale.

Väide, nagu olnuks oktoobris turul suurel hulgal usaldusväärseid, lastele kasutamiseks sobivaid ja laias valikus kiirteste, on vale. Oli selge vaid see, et kõik turule lubatavad kiirtestid ei ole ühtemoodi kõrge usaldusväärsusega tulemuste mõttes, kõik kiirtestid ei sobi kasutamiseks lastele ja testide hinnad on äärmiselt erinevad. Kõik see, mida me nüüd teame, on juba tagantjärele tarkus.

Esimene hankeleping sõlmitigi ainult üheks kuuks, et saaks jätkata hankemenetlusega, kuhu kutsuti kõik terviseametile teadaolevad kiirtestide pakkujad, sh Leon Glikmani viidatud Medivar OÜ (kelle toode osutus teise etapi hankel terviseameti hinnangul sobimatuks).

Rahandusministeerium riigihangete eest vastutava, protsessi nõustava ning järelevalvava asutusena hindas haridus- ja teadusministeeriumi tegevuse esimeses kiirtestide hanke etapis, mil leping lõppes Selfdiagnostics OÜga sõlmitud lepinguga, riigihangete seadusega kooskõlas olevaks. Ka riigiprokuratuur ei ole meie andmetel kiirtesti hankes kuriteokoosseisu tuvastanud.

Sügisel oli meie riik koroonakriisis, oli vaja teha otsuseid, et koolid lahti hoida. Eesti riigi õigusruum on hästi üles ehitatud ja näinud ette lahendusi igaks olukorraks. Võtsime riski ja kasutasime seadusesätteid, mida varem pole põhjust olnud kasutada. Ja uskuge või mitte, tegime seda tõesti parimate kavatsustega hoida koolid turvaliselt avatuna ehk ainukesed tõelised kasusaajad on selles protsessis Eesti koolides õppivad lapsed ja nende perekonnad.