Margit Sutrop ⟩ Laste parema tuleviku tagab hea haridus, mitte suurem perehüvitis

Riigikogu liige ja kõrghariduse toetusrühma esimees Margit Sutrop (RE) Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Reformierakond peab väga oluliseks toetada lapsi ja lastega peresid, ent tehes seda vastutustundlikult, kirjutab riigikogu liige, kõrghariduse toetusrühma esimees Margit Sutrop (RE). 

Kõne perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (619 SE) arutelul Riigikogus.

Lastekaitse Liit ütleb oma pöördumises Riigikogu sotsiaalkomisjoni poole, et lapsed ei tohi kunagi olla poliitvõitluse objektiks. Paraku käib praegu Riigikogu saalis perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu arutelul võitlus mitte laste heaolu eest, vaid kes saab pärjatud tiitliga «Kõige suurem laste sõber». Lapsed muudetakse kaubaks häälte eest. See on lubamatu. Samuti nagu on lubamatu lõhkuda valitsus ajal, mil Eesti on 30 aasta kõige suuremas julgeolekukriisis.

Miks Reformierakond teeb praegu obstruktsiooni? Selleks, et peatada selle seaduse vastuvõtmine. Miks? Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu on nii sisult kui esitamise viisilt vildakas. See on sisuliselt vildakas, sest toob kaasa laste ebavõrdse kohtlemise. Samas on see ka vormiliselt vildakas, sest see esitati kiirustades, ilma eksperte ja huvigruppe kaasamata, ilma mõjuanalüüsi ja sisulise aruteluta selle üle, kuidas oleks kõige parem lapsi ja peresid toetada. Sisulise arutelu vajadust on oma pöördumises toonitanud ka Lastekaitseliit.

Reformierakond peab väga oluliseks toetada lapsi ja lastega peresid, ent tehes seda vastutustundlikult. Soovime arutada peretoetusi koos riigi teiste vajaduste ja võimalustega sügisel eelarvekõneluste raames. Ühtki pikaajalist kohustust ei tohiks riik võtta ilma teadmiseta, kust me selleks raha võtame.

Järgnevalt keskenduksin kahele etteheitele: seaduseelnõu ei kohtle lapsi võrdselt ja ei taga laste heaolu.

Laste õiguste konventsiooni järgi on kõik võrdsed

Eelnõu eesmärk olevat eelnõu esitajate järgi aidata võrdselt kõiki lapsi. Võrdne kohtlemine ei tähenda aga, et kõiki tuleb kohelda samamoodi, sest kõigi VAJADUSED pole samad. Näiteks üksikvanemaga pere vajadus on ilmselgelt suurem kui kahe vanemaga lapse pere vajadus. Perede vajadused on erinevad mitte laste arvust sõltuvalt vaid vanemate võimalustest, sissetulekutest, elukohast sõltuvalt. Andes kõigile ühelapselistele või neljalapselistele samasuguse summa, suurendame ebaõiglust ja jätame abita need, kes seda tõeliselt vajavad. Victor Hugo on öelnud, et kui teha seadus, mis keelab silla all magamise, siis see kohtleb küll kõiki samamoodi, aga ebavõrdselt/ebaõiglaselt, kuna sellele, kes elab lossis, ei ole sel seadusel mingit mõju, aga kodutult võtab see ainsa ööbimispaiga.

Sama lugu on ka perede toetamisega – kõiki samamoodi toetades tingib see ebaõiglase kohtlemise.