R, 9.12.2022

Ene Kallas ⟩ Ole nii kena ja räägi eesti keeles

Ene Kallas
, toimetaja
Ole nii kena ja räägi eesti keeles
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 5
Ene Kallas
Ene Kallas Foto: Valmar Voolaid
  • Saaremaal ei ole riigikeele oskusega probleemi
  • Mandril võib abi paludes juhtuda inimestele, kes keelduvad seda kõnelemast
  • Tundub arusaamatu, et kui juba siin elad, keeldud selle maa keelt rääkimast

Olen kasvult fun-size. Lühike, noh. Ja nii ma tülitan aeg-ajalt poes isegi võõraid, tuttavatest rääkimata. Mis mul muud üle jääb, kui asjad, mida vaja, pannakse kõige ülemisele riiulile. Teine variant on muidugi ka: võtta poeretkel käevangu pikemat sorti inimene. Aga alati see ei õnnestu. Niisiis – tülitamine.

Saaremaal ei ole keelega probleemi. Kõik räägivad kas riigikeelt või tree english'i (puist inglise keelt). Mujal nii hästi ei ole. Vabalt võib sattuda inimese peale, kes keeldub kõnelemast midagi muud kui vene keelt. Eriti akuutne on see Tallinnas ja mujal Põhja-Eestis. Hea küll, need mõned hädapärased venekeelsed sõnad tulevad ikka meelde ja mis seal enam, häda ajab härja kaevu, konna poelettide juurde krooksuma. Siiski tekib alati küsimus: miks mõni venelane ei taha mitte mingil põhjusel rääkida eesti keelt? Lausa keelduvad? Hea küll, nad ei oska ehk eriti hästi (millest ma ka hästi aru ei saa, aga see selleks), aga vähemalt proovigu. Tükki see küljest ära ei võta ja haiget ei tee.

Kui sa siin juba elad, ole nii kena ja räägi eesti keeles.

Seega elab Eestis seltskond inimesi, kes keeldub rääkimast riigikeelt. Keeldub seda õppimast. Põhjusi pole ehk vaja kaugelt otsida. Siiski, tundub kuidagi ebaloogiline ja arusaamatu, et kui juba kord siin elad – vahet pole, mis sind siia maanurka tõi –, siis keeldud selle maa keelt rääkimast. Arusaadav, kui oled vaid läbisõidul ja see võib venida aasta-paarini. Tõesti, milleks siis see veider ja raske keel. Aga kui kavatsed siia elama jääda, siis vähemalt mulle tundub imelik ja kummaline, et sa ei austa seda riiki ja selle elanikke sedavõrd, et õppida ära kasvõi lihttasemel maa keel, kus elad. Võib ka lihtsamalt: kui oskad riigikeelt, siis paljud enne kinni olnud teed on nüüd avatud. Eesti ei ole näiteks mitte kõige viimane koht, kus omandada kõrgharidust.

Muidugi ei aita keele omandamisele suurt kaasa meie haridussüsteem. Miks mitte teha nii, nagu meiega 1980ndate alguses tehti? Või kui see liiga julm tundub, siis natuke pehmemalt: et juba päris pisikesest peale õpiks venekeelsed õpilased neli päeva nädalas tund aega eesti keelt. Kui eesti keel on samasugune õppeaine nagu matemaatika või keemia, siis selge, et see jääb külge vaid neile, kellel on eeldusi vastavas valdkonnas. Intensiivõppeks on vaja enamat.

Niisiis, kergelt võib jääda mulje, et eesti keelt Eestimaal ei peagi oskama. Saab kenasti hakkama ka vene keelega. See veendumus on väga juurdunud ja just seepärast, et pole tehtud piisavalt jõupingutusi, et inimesed, kes siin elavad, kõneleks selle maa keelt, kus nad elavad. Veel enam, mõni on isegi solvunud, et ta peab rääkima riigikeelt.

Kui sa siin juba elad, ole nii kena ja räägi eesti keeles. Palun.

Märksõnad
Tagasi üles