JUHTKIRI ⟩ Maakoole tuleb kaitsta excelipolitika eest

Sulgemisohus Lüganuse kool Ida-Virumaal. Foto: Madis Veltman

• Eesti riigi eesmärk ei ole võimalikult ökonoomselt ära majandada
• Et maa oleks täidetud lastega, on vaja võidelda iga kooli eest
• Lüganuse kooli olelusvõitlus on näide ääremaastumisest, mida riiklik poliitika esile kutsub

Vaiksel laupäeval on kohane meenutada evangeeliumi, mis ütleb mitmes kohas, et kellel on, sellele antakse, ja kellel pole, sellelt võetakse seegi, mis tal on. Nii on, kuid liiga tihti kiputakse seda võtma õigustusena ülekohtule.

Tegu ei ole mitte käitumisjuhisega inimesele või juhtmõttega poliitikale, vaid tõdemusega looduse universaalsest arengukalduvusest. Kuid inimühiskonna ülesanne on tasandada looduslikult tekkivat ebavõrdsust, et saavutada ühiselt rohkem, kui suudaks saavutada lihtsalt isekate üksikisikute kogum.

Tänases lehes on ülevaade Lüganuse kooli võitlusest oma olemasolu eest. See on ilmekas näide sellest, kuidas inimesed ei ole valmis leppima, et kõik liigub paratamatult ja vääramatult sealt, kus on vähem, sinna, kus on rohkem.

Lüganuse hädade üks juurpõhjusi tuleneb valla liitmisest Kiviõli linnaga, kus on rohkem inimesi ja paraku seetõttu ka enamus ühises volikogus. Ühiste ressursside jagamisel kipub seetõttu minema nii, et kõigepealt süüakse tühjaks väikese Peetri leivakott. Sellist asjade käiku võis aimata juba valdade liitmise eel, mida Lüganuse püüdis vaidlustada riigikohtuni välja, paraku tulutult. Olukorra muudab veelgi keerukamaks Ida-Virumaa keelekeskkond, kus eesti keel on samuti väikese Peetri rollis, seda ka koolide mõttes.

Eesti riigi eesmärk ei ole võimalikult ökonoomselt ära majandada. Eesti riigi eesmärk on tagada ühiskonna jätkusuutlik areng kõikjal riigis, vastavalt kohalikele eripäradele.

Lüganuse kooli lugu on vaid üks näide ääremaastumisest, mida riikliku Exceli tabeli poliitika kiretu raamatupidajamentaliteediga esile kutsub, otsides lihtsaimat lahendust probleemidele, mis vajavad rätsepalahendust.

Eesti riigi eesmärk ei ole võimalikult ökonoomselt ära majandada. Eesti riigi eesmärk on tagada ühiskonna jätkusuutlik areng kõikjal riigis, vastavalt kohalikele eripäradele. Ja jätkusuutliku arengu nurgakivi on kool. Elatist on järjest enam võimalik teenida kaugtöö vormis, ja maapiirkondades on elamine odavam. Aga kus ei ole enam kooli, sinna elu tekkida ei saa.

Tänases lehes on ka ülevaade koolide arengust maapiirkondades. Kuni aastani 2009 toimus üldine linnastumine, kuid viimasel kümnel aastal on see peatunud ja nii mõnelgi pool on väikeste maakoolide õpilaste arv suurenenud. See näitab, et midagi põhimõttelist on muutumas selles, mida noor lastega põlvkond peab ihaldusväärseks eluks. Seda arengut tuleks riiklikult võimalikult palju toetada, selle asemel et käituda koolisüsteemi reformimisel põhimõttest, et kes oma kooli sulgeb, sellele antakse veel toetust ka.

Selline poliitika tekitab vaid ebakindlust, mis mõjutab kindlasti peresid oma elu- ja haridusotsuste langetamisel. Ka Lüganuse kooli õpilaste hulk võiks praegu olla kolmandiku võrra suurem, kui osa lapsevanemaid poleks kooli eelseisva sulgemise ootuses oma lapsi juba teise kooli pannud – et säästa neid võimalikust koolivahetusest.

Eesti koolisüsteemi ei tohiks korraldada põhimõtte järgi, et kellel on, sellele antakse, ja kellel pole, sellelt võetakse seegi, mis on. Et maa oleks täidetud lastega, on vaja võidelda iga kooli eest, kus võimalik.