Venekeelsete koolide lõpetajad ei lõimu Eesti ühiskonnaga, leiab õpetaja ja ajaloolane Andres Kraas.
ARVAMUS ⟩ Andres Kraas: Vene koolide säilitamine on karuteene nii eestlastele kui ka venelastele (5)
Õpetajana puutun eesti koolis õppivate venelastega tihedalt kokku, müts maha nende ees, sest enamik neist pärineb kodudest, kus eesti keele oskus on üsna nõrk või puudub üldse. Mõni aeg tagasi pöördus minu poole nõu küsimiseks paar õpilast. Nad olid mures oma vene koolis õppivate sõprade pärast, kes lõpetavad tänavu ühe pealinna vene gümnaasiumi, kuid ei oska üldse eesti keelt. Paraku on täiesti tüüpiline ja iseloomustab paljude vene koolide taset ja suhtumist, nii eesti keele õppesse kui ka Eesti riiki tervikuna. Seetõttu pole neil noortel ka mingit lootust Maarjamaal oma jalga kõrgkooli ukse vahele pista. Koolitee jätkamiseks siirdutakse siis üldjuhul Venemaale, kuhu meie sõbrad aga mitte mingil juhul minna ei tahtnud. Soovitasin neil kähku eesti keele kursustele minna ja endale riigikeel nii palju selgeks teha, et sügisel oleks võimalik astuda mõnda Eesti ülikooli. Kas minu nõu kuulda võeti, ei oska öelda. Tänast poliitilist olukorda arvestades Venemaale õppima minemise šansid kindlasti ahenevad ja tõenäoliselt ei pääse sinna niipea enam Eestist keegi.