Kõrgkoolide keeldumine halduslepingute allkirjastamisest annab märku, et hakkame jõudma uue kriisi lävele. Sellise, mis seab ohtu pikas perspektiivis ka julgeoleku.
Tõnis Saarts on hiljuti öelnud, et kõrghariduse alarahastatus pole poliitikutele ja ehk ka laiemale avalikkusele vähemalt praegu piisavalt kuum teema. See on üllatav, sest eestikeelset kõrgharidust tuleks vaadelda ka kui olulist heidutusmeedet vaenulike jõudude vastu. Näiteks üha kiiremini arenev ja keerukamaks muutuv militaartehnoloogia eeldab paratamatult ka suurenevat inimvõimekust kõrgtehnoloogiliste seadmete kasutamiseks. Haritud oskustööjõu olemasolu hädavajalikkust on näidanud üsna valulikult ka käimasolev koroonakriis. Tervishoiusüsteemi toimepidevus ei ole olnud ohus ruumide või masinate puuduse tõttu, pigem on olnud puudu personalist, kes oskaks neid kasutada ja elupäästvat abi osutada.
/nginx/o/2022/03/31/14456957t1h9522.jpg)
/nginx/o/2022/03/31/14456957t1h9522.jpg)