Ainuüksi Eestis on sellel sügisel prof Krista Fischeri hinnangul vaktsineerimine vältinud ligikaudu 600 surma. Samas kergemad nakatumised võivad esineda ka vaktsineeritutel. See pole pettumus ega üllatav, kuna vaktsiinid töötati välja ennekõike vältimaks surma ja rasket haigestumist. Kõigil vaktsiinidel, sealhulgas ka Covid-19 vaktsiinidel on kõrvalnähud, 99 protsenti neist on kerged ja mööduvad mõne päevaga. Tõsised kõrvalnähud on üliharvad, need on praeguseks teada ning enamasti välditavad või ravitavad. Kõigile kasutusel olevatele vaktsiinidele on Euroopa ravimiamet andnud ajutise müügiloa, kuna vaktsiinidest saadav kasu on suurem kui kahju.
Ken-Marti Vaher viitab VAERSi süsteemis registreeritud rohketele surmadele Covid-19 vaktsiinide tagajärjel. Ilmselt on autor teadlik, et tegemist on spontaanse teavitamise süsteemiga, milles võib olla nii ala- kui ka üleraporteerimist. Ei vaktsiinide kliinilistest uuringutest ega ka edaspidistest päriselu andmetest pole välja tulnud, et koroonaviiruse vaktsiinid suurendaksid suremust. Ameerika Ühendriikide teadlased näitasid hoopis vastupidist: Covid-19 ennetamiseks kasutusel olevate mRNA vaktsiinide korral, kui võrreldi vaktsineerituid mittevaktsineeritutega, leiti, et kõigis vanuserühmades (v.a 12–17-aastastel) oli suremus vaktsineeritute hulgas oluliselt madalam. Seega ei pea väide vaktsineerimise rasketest tagajärgedest vett.
Ka mina ei poolda kohustuslikku vaktsineerimist, välja arvatud teatud töökohtadel, kus ohtliku nakkushaiguse põdemine võib saatuslikuks saada teistele inimestele (näiteks meditsiiniasutustes, kus on palju vähenenud immuunsusega inimesi) või kui inimene töötab ühiskonnale hädavajalikul ja raskesti asendataval töökohal. Meie kõigi ülesanne on elanikkonnale selgitada vaktsiinide kasulikkust ning aidata leevendada inimeste hirmu.