/nginx/o/2022/01/31/14337845t1h2e4a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/01/06/14296380t1h90ab.jpg)
- Topeltvaktsineeritud haigestuvad hooga
- Puudub õigustus koroonapassi kasutamiseks
- Peaksime olema solidaarsed väljatõrjututega
Vaktsineerimisele sundimine tuleb lõpetada. Õigusriigis on terviseotsused survest vabad ja kohustuslikud tervisekatsed pole lubatud. Teaduslik uurimine ei anna alust sundusele, vaid kinnitab loomuliku immuunsuse tähtsust, kirjutab endine justiits- ja siseminister Ken-Marti Vaher (Isamaa).
Sundpookimine käib Euroopas tondina ringi – on võtnud hirmutava koha sisse Austrias ja on sisenemas Saksamaale. Topeltvaktsineeritud haigestuvad hooga ja kannavad haigust edasi, kuid näpuga näidatakse süstimata elanike peale – olgu need läbipõdenud või lihtsalt terved inimesed, kes pookimises osaleda ei taha.
Telli nädala põnevamate arvamuslugude ülevaade e-mailile
Martin Ehala
Sund Eestis toimub nn koroonapassi kaudu. Süstimata elanikud on avalikust elust väljas, terveksolemist ei saa enam testiga tõendada, politseinikke ja kaitseväelasi lastakse lahti. Jõutud on laste survestamiseni. Mäletate veel, kuidas vaktsiinijutt algas riskirühmadest?
Millega on sund õigustatud? Mitte teaduse ega rahvatervisega. Väljatöötatud vaktsiinid ei hoia ära nakatumist ning nende efekt väheneb tempokalt. Need võivad pakkuda ajutist efekti riskirühmadele, kusjuures tuleb kaaluda ilmnevaid kõrvalmõjusid. Kellele sellest piisab, saab omal valikul osaleda. Kuid pookimise pealesurumine on lubamatu.
Tsiviliseeritud õigusriiki peaksid eristama autoritaarsest survestamisest järgmised põhimõtted.
Esiteks, tervisega seonduv on õigusriigis võimalikult isikustatud, sest terviseseisundid on väga erinevad. Ühe lauaga löömine (emotsionaalsed ühiskondade lukustamised, vaktsiinide pealesurumine jm) viib vastassuunda. Neid otsuseid ajendab kahjuks hüsteeriaks köetud hirm, mis rahvatervisesse ei panusta. Õigusriik peab kaitsma isiklikku vastutust, eriti tervise eest. Ratsionaalne abi tervisekriisis on suunatud tegelikele riskirühmadele.
2 mõtet
Väljatöötatud vaktsiinid ei hoia ära nakatumist ning nende efekt väheneb tempokalt.
Vaktsineerimisele sundimine pole põhjendatud ja sellega kaasnev ränk põhiõiguste piiramine on õigusriigile võõras.
Teiseks, tervist puudutavad otsused peavad olema vabatahtlikud ja kaalutletud, mitte survestatud õiguste kaotusest (liikumisõigus, õigus tööle jms). Seda kannab ka Eesti põhiseaduse vaimsus. Mitte keegi ei saa võtta inimeselt vastutust oma tervise eest – nn kõrvalmõjude ilmnemisel kannab ta ise tagajärjed ning hüvitisega tervist või inimest tagasi ei too.
Kolmandaks, tuleb hoiduda täiendavast kahjust. Tervisekriis on näidanud, et ühiskonnal on haiguse leviku üle vähe kontrolli.
Kuid õigusriigis on otsustajatel kohustus hoiduda täiendava kahju tekitamisest. Kommunistliku Hiina vaimus lukustamised ja sunniotsused kahjustavad nii otseselt kui kaudselt, mida mõjuanalüüsides pole kavatsetud arvestada. Testimisvõimaluse kaotamine on otseses vastuolus riigi varasema testimiskesksusega. Kui süstimata terve inimene enam testiga restorani ei pääse, kuid vaktsineeritud haige pääseb, on tulemuseks topeltkahju – nn koroonapassiga loodud võltsturvalisus ohustab rahvatervist, usaldus otsustajate suhtes on saanud hoobi ja «teadusliku tegutsemise» sildi alt paljastub alusetu sundus.
Kuid kaalutletud otsusteks on juba piisavalt andmeid, mis aitavad müüte vähendada. Uuringud on näidanud, et suremus alla 70-aastaste haigestunute seas on väiksem kui 0,1 protsenti, 95 protsendil haiglaravi vajanutest oli vähemalt üks kaasuv haigus ja peamised tõsise haigestumise riskid on ülekaalulisus ning ärevuse ja hirmuga seotud tervisehäired.
Üle 15 000 arsti ja teadlase üle maailma koondusid sellel sügisel, et pakkuda oma vaadet koroonakriisile. Nende hinnangul on loomulikul immuunsusel tähtis roll, varajane ravi on võimalik ja katsevaktsiine ei saa pidada hõbekuuliks, mida sunni ähvardusel inimestesse lasta. Need paljude riikide arstide seisukohad toetuvad uuringutele ja praktikale. Dr Peter McCullough’ Texase senatis antud tunnistuse kohaselt on vastutustundlik pakkuda abivajajatele uuringutega tõendatud varajast ravi. Seega on arstide ja teadlaste seas erinevaid tõenduspõhiseid seisukohti, kuigi avalikkusele võib välja paista teisiti. Rakendada sundus ühe vankri ette peaks õigusriigis olema mõeldamatu.
Uuring uuringu järel näitavad selgelt, et läbipõdenute kaitse ületab katsevaktsiinide efekti. Siiski väidab USA haiguste kontrolli ja ennetuse keskus (selle järgi väiksemate riikide terviseametid) teadusuuringutele vastupidiselt, et läbipõdenutel tekib vaid «mõningane kaitse». Aga läbipõdemine pakub laiaulatuslikku kaitset, mis on tugevam kui vaktsineeritutel, ja ka kergelt läbipõdenutel tekib tugev immuunsus.
Vaktsineerimisele sundimine pole põhjendatud ja sellega kaasnev ränk põhiõiguste piiramine on õigusriigile võõras.
Dr Jayanta Bhattacharya, dr Martin Kulldorff ja dr Sunetra Gupta peavad läbipõdenud inimeste allutamist pookimisele nii ebavajalikuks kui ebamoraalseks. Dr McCullough’ sõnutsi puudub sellel teaduslik ja kliiniline põhjendus. Eesti andmed kinnitavad, et väga vähesed läbipõdenutest nakatuvad uuesti, samas kui vaktsineeritute nakatumine on mitu korda suurem. Lisaks, läbipõdenute pookimisega kaasnevad ka suuremad kõrvalmõjud. Ikkagi survestatakse kõiki väitega, et vaktsiinide efekt ületavat seonduvaid riske.
Vaktsiinikahjud aga suurenevad võrdeliselt arstide ja teadlaste muredega. Ameerika Ühendriikide vaktsiinikahjude süsteemis (VAERS) on raporteeritud ligi 20 000 surmast ja ühest miljon kahjujuhtumist, sarnases Euroopa süsteemis on need arvud vastavalt üle 30 000 ja kolm miljonit. Alateavitamise tõttu võib juhtumite arv olla märksa suurem. Kaasnevaid tervisekahjusid kirjeldavad mitmed uuringud ja analüüsid.
Augustis astusid tagasi kaks kõrget USA vaktsiiniametnikku, kes olid eriarvamusel «tõhustusdooside» masskampaania suhtes, viidates ka võimalikele kõrvalmõjudele. Noorte kasvanud müokardiidijuhtumite tõttu on Jaapan seadnud mRNA vaktsiinidele hoiatuse – «tõsised kõrvalmõjud». Arstid ja teadlased üle maailma on mõistnud hukka laste masspookimise, nende hulgas dr Robert Malone, mRNA protokolli üks loojatest. Kellel jätkub mõistust ja südant, et seda eirata ja jätkata sundusega?
Kokkuvõttes, vaktsineerimisele sundimine pole põhjendatud ja sellega kaasnev ränk põhiõiguste piiramine on õigusriigile võõras. Vaktsineerimistes osalemine olgu survest vaba, kus osalejatele on põhjalikult tutvustatud seonduvaid riske. Puudub õigustus nn koroonapassile, millega lõhutakse ühiskond alusetult kastidesse. Peaksime seisma solidaarselt koos kümnete tuhandete süstimata väljatõrjututega, et kaitsta nende valikut oma tervise osas.