Andrus Jõgi: energiakulude hüvitise maksmist on raske automatiseerida

Külmal talvepäeval mattuvad linnad ja asulad tossu. Suitsevad korstnad Viljandis. Foto: Elmo Riig / Sakala

Enne jõulu (22.12) kirjutas statistikaameti andmehõive ja töötluse osakonna spetsialist Veiko Vanatoa Postimehe arvamuskülgedel, et «Elektritoetuse jagamise saaks lahendada ilma lisatööjõuta». Aitäh autorile kaasa mõtlemast, seda varianti on ühe võimaliku lahendusena kaalutud, märgib rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik Andrus Jõgi, kuid nimetatud ettepanekuga seoses on palju praktilisi probleeme, mida sel küttehooajal ei ole võimalik kiirelt ära lahendada.

Esiteks, maksu- ja tolliametil on küll palju andmeid inimeste sissetulekute kohta, aga mitte kõik. Paljud inimesed deklareerivad oma täiendavad sissetulekud (nt üüritulu, välismaalt laekunud sissetulekud jne) aasta tuludeklaratsiooniga. Aga toetust energiakulude jaoks oodatakse juba varem, enne kevadise deklaratsiooni andmete selgumist. Eelmise 2020. aasta sissetulekud võiva ju olla väga head, aga näiteks uue aasta jaanuaris on mõni kodu silmitsi kallite energiakuludega ajal, kus pere sissetulek on mullusest oluliselt madalam. Ka neid ei saa abita jätta. Pealegi on maksuameti andmetele lisaks vaja hõlmata ka teisi registreid, kus on andmed elanikele makstud toetuste kohta.

Teiseks, eramaja omanik kütab oma maja ise ja tal on otselepingud elektri või gaasimüüjatega. Kahjuks ei ole energiaettevõttel ülevaadet suurest osast teiste tarbijate energiakuludest. Kortermajades laekub majale või ka mitut maja hõlmavale korteriühistule sageli üks kaugkütte või gaasiarve ning tihtipeale ka elektriarve, mis ühistusiseselt edasi jaotatakse. Energiafirmadel on ülevaade küll ühistu tarbimiskuludest kokku, aga mitte sellest, mitu elanikku seal taga võib olla, rääkimata igas korteris elavate pereliikmete koosseisust või arvust.